Head nädalalõppu!
Head nädalalõppu!
PEAAEGU igaüks ootab seda, ja kui see kätte jõuab, on see sageli nädala parim osa. Ühed võtavad ette reisi, teised lahutavad niisama meelt, kolmandad on hõivatud jumalakummardamisega, mõned aga magavad kodus.
Me räägime ajast, mis jääb töö- või koolinädala lõpu ja järgmise nädala alguse vahele: nädalalõpust! Läänemaailmas algab nädalalõpp reedese päeva lõpupoole ja kestab kuni pühapäeva õhtuni. Aga kust on nädalalõpu idee pärit? Ja kui sa elad paigas, kus viiepäevane töönädal on tavaline, siis millised on mõned võimalused oma nädalalõppu kasulikult veeta?
Enne puhkepäev, nüüd nädalalõpp
Iisraeli rahvale umbes 3500 aastat tagasi antud hingamispäeva seadus nõudis: „Kuus päeva tehtagu tööd, aga seitsmendal päeval on täielik hingamispäev, Jehoova püha; kes iganes hingamispäeval tööd teeb, seda karistatagu surmaga” (2. Moosese 31:15). Hingamispäev andis Iisraeli lapsevanematele ka võimaluse rahuldada oma pere vaimseid vajadusi.
Juudi hingamispäev kestis reede päikeseloojangust laupäeva päikeseloojanguni. Aga teatmeteos „The World Book Encyclopedia” ütleb, et end kristlaseks pidavad inimesed „tegid pühapäeva eriliseks jumalakummardamise päevaks, sest nad uskusid, et sel nädalapäeval äratati Jeesus surnuist üles. Aastaks 300 tunnustasid nii kirik kui riik seda nädalapäeva Euroopas ametliku puhkepäevana”.
On huvitav, et puhkeaja venitamine pikemaks kui üks päev on üsna hiljutine nähtus. Alates 1870. aastatest lõppes Briti töönädal laupäeva lõuna ajal. Pärastlõunane poolik puhkepäev koos pühapäevaga moodustas nädalalõpu. Laupäeva pärastlõuna algas perekondliku söömaajaga, millele, nagu ajakiri „Atlantic Monthly” ütleb, „järgnes sageli iganädalane kümblus lähikonna saunas”.
Ameerika Ühendriikides venitati nädalalõpp veelgi pikemaks, kahepäevaseks puhkuseks. Ühe allika järgi võttis viiepäevase töönädala 1908. aastal esimesena omaks üks Uus-Inglismaa vabrik. Korraldus sobis nii juutidest kui kristlastest töölistele, sest kummalgi oli oma puhkepäev: juutidel laupäev ja kristlastel pühapäev. Viiepäevane töönädal leidis kiiresti pooldajaid. Autotootja Henry Ford toetas seda, kuna ta arvas nutikalt, et perekonna nädalalõpu väljasõidud suurendavad nõudlust autode järele.
Millised on sinu nädalalõpuplaanid?
Tänapäeval on kahepäevane nädalalõpp saanud lääneliku eluviisi osaks. Kui sina elad mõnes lääneriigis, võivad töökaaslased sinult nädalalõpu lähenedes küsida: „Mida sa nädalalõpuks oled planeerinud?” See küsimus ärgitab mõtlema põnevatele võimalustele.
Sinu tööandja on terve nädala jooksul
otsustanud sinu aja üle, aga nädalalõpp võib anda sulle tagasi tunde, et sa otsustad oma elu üle ise. See on vahelduseks igapäevarutiinile, samuti annab see veidike hädavajalikku puhkust ja võimaluse veeta aega koos oma perega. See teeb võimalikuks osa võtta ühest populaarseimast nädalalõpulõbustusest – poodides käimisest. „Poodides käia on väga lõbus,” mainib Saksamaal elav Brigitte.Küsitlused näitavad, et paljud inimesed eelistavad veeta oma vaba aega lihtsalt lõõgastudes. Veendunud koduspuhkajatele on palju mitmesugust ajaviidet: toataimede kasvatamine, aiapidamine, markide kogumine, musitseerimine või muusika kuulamine, videote vaatamine, söögitegemine, kirjade kirjutamine, lugemine, õmblemine, kudumine, sportimine ja maalimine, kui nimetada vaid mõningaid. Mõned eelistavad tegevusi, mille käigus saab suhelda oma laste ja abikaasaga, nagu puslede kokkupanemine ja lauamängude mängimine. *
Kas Piibel mõistab seda hukka, kui inimese aeg kulub selliste näiliselt tühiste asjade peale? Mitte tingimata. Saalomon kirjutas: „Parem peotäis rahu, kui kaks peotäit vaeva ja vaimu närimist” (Koguja 4:6). Mõõdukas meelelahutus, puhkamine ja lõõgastumine on kristlase elus kindlasti omal kohal.
Äärmused
Teisest küljest võib isegi hea asi muutuda mahakiskuvaks või kahjustavaks, kui sellega liiga palju tegeleda. Näiteks füüsilisest treeningust on kasu (1. Timoteosele 4:8). Ent mõned pühapäevasportlased tegelevad spordiga lausa religioosse innuga. Mõned püüavad arendada võitmiseks õiget tehnikat ja kulutavad tohutult aega ning raha treeningule ja kõige paremale spordivarustusele.
Treenimata keha ülemäärane pingutamine võib tervisele isegi ohtlik olla. Üks uudisteajakiri teatas keskealistest „nädalalõpu spordisõdalastest”, kes, olles otsustanud tagasi saada oma nooruse, lõpetavad venituse, nikastuse, haava või sinikaga. Teised riskivad eluga, tegeledes ekstreemspordiga. * Seega on täiesti kohane, et Piibel annab nõu olla mõõdukas (Tiitusele 2:2, UM). Kehalised harjutused peaksid värskendama, mitte kurnama või elu ohtu seadma.
Seetõttu eelistavad mõned spordialasid, mis pole nii äärmuslikud. Näiteks on Saksamaal väga populaarne kõndimine ja matkamine. Euroopas on saanud väga populaarseks niisugune kõndimine, mille puhul inimene ei võistle teiste kõndijate, vaid kellaga. Asja mõte on kõndida maapiirkonnas etteantud rada läbi kindlaksmääratud aja jooksul. Milline suurepärane võimalus liikuda ja samal ajal kaunist maastikku imetleda! Ja see on midagi, mida terve pere võib üheskoos teha.
Liiga tegevusrohked nädalalõpud
Mõnikord topivad inimesed oma nädalalõpu tegevust nii täis, et nad ei tunnegi enam ühestki asjast mõnu. Uue nädala alul on nad tohutult väsinud, mitte väljapuhanud. Saksa ajakiri „Focus” teatas uurimusest, kus 27 protsenti küsitletutest leidis, et nende vabaajategevus kaldus olema liiga tormakas ja stressitekitav.
Markuse 6:31 teatab, et Jeesus ütles oma jüngritele: „ ”Tulge teie kõrvale üksikusse paika ja puhake pisut!” Sest tulijaid ja minejaid oli palju ja nad ei saanud mahti süüagi.” Kuigi liikumine, sisseostude tegemine ja muud sarnased tegevused on omal kohal, võid sa saada palju värskendust, kui jätad aega lõdvestavaks lugemiseks, puhkamiseks või magamiseks. On aga veel midagi, mida sa võiksid teha, et igast nädalalõpust rõõmu tunda.
„Puhkus on tulemuslikkuse eeldus,” kirjutas ajakiri „Time”. Ka Jeesus Kristus mõistis, et me vajame puhkust ja lõõgastust.Vaimsed vajadused
Jeesus ütles mäejutluses: „Õnnelikud on need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest” (Matteuse 5:3, UM). Algse hingamispäeva üks eesmärke oli anda inimestele võimalus rahuldada oma vaimseid vajadusi. Kas tänapäeva nädalalõppe võiks kasutada samal eesmärgil? Mõtle Jehoova tunnistajatele. Enamik nende kogudusi peab oma põhikoosolekuid laupäeviti või pühapäeviti. Nädalalõppe kasutatakse ka selliste suuremate kogunemiste jaoks nagu kokkutulekud ja konvendid. Paljud Jehoova tunnistajad käivad sageli nädalalõppudel ukselt uksele ümbruskonna inimestega Piibli teemadel vestlemas.
Loomulikult on Jehoova tunnistajatel nagu teistelgi oma töö, kodu ja pere, mille eest hoolitseda. Kui see on võimalik, planeerivad nad niisiis iseendale ja oma perele ka lõõgastumist. Esmatähtsaks peavad nad aga vaimseid asju. Kas see on neile koormav? Vaata järgmisi kogemusi.
Enne kui Jürgen ja Doris, saksa abielupaar, said Jehoova tunnistajateks, käisid nad nädalalõppudel spordiklubides. Melle ja Helena veetsid aega kunstigaleriides. Helmuti jaoks olid nädalalõpud võimaluseks minna loodust nautima. Ja Silvia veetis oma nädalalõpud diskodel. Alates sellest ajast, kui neist said Jehoova tunnistajad, on nende lõõgastumisharjumused aga oluliselt muutunud.
Jürgen ja Doris selgitavad: „Meie vabaajategevus aitas vältida igavust, aga ei saa öelda, et see meie elu rikastas. Nüüd, kui aitame teistel mõista Piiblit, annab see elu mõtte ja eesmärgi mitte ainult neile, vaid ka meile.” Aga Melle ja Helena? „Piibel annab juhiseid, kuidas oma elu kõige paremini elada, ja kui me räägime sellest teistele, toob see meile suurt rõõmu.” Miks tunneb Helmut nüüd elust palju suuremat rahulolu? „Ma tean, et minu avalik teenistus on Jehoovale oluline,” sõnab ta. Ja Silvia räägib: „Kuulutustöö tähendab kokkupuuteid teiste inimestega ja huvitavaid vestlusi, ning mulle meeldivad mõlemad.”
Miks mitte rääkida Jehoova tunnistajatega, kui nad sind järgmine kord külastavad? Lühike vestlus nendega võib olla esimeseks sammuks eesmärgikindla elu poole, ja seda mitte ainult nädalalõppudeks, vaid igaks nädalapäevaks!
Milline sinu lõõgastumisviis ka poleks, tee oma nädalalõpp ülesehitavaks ja nauditavaks. Kui sa elaksid saksakeelses keskkonnas, sooviksime sulle: „Schönes Wochenende!” Kui sinu keel oleks hispaania keel, siis: „¡Buen fin de semana!” Kui sa oleksid ukrainlane, ütleksime: „Бажаю вам приємно провести вихідні.” Kus sa ka ei elaks ja mida sa ka ette ei võtaks, soovime sulle head nädalalõppu!
[Allmärkused]
^ lõik 12 Mõningate elektrooniliste mängude võimalike ohtude kohta vaata „Ärgake!” artikliseeriat „Elektroonilised mängud. Kas neil on ka oma süngem pool?” (22. detsember 2002) ja artiklit „Noored küsivad: kas ma peaksin mängima arvuti- või videomänge?” (22. august 1996, inglise keeles).
^ lõik 16 Vaata artikleid „Elamuste otsijad. Miks eluohtlik meelelahutus neid köidab?” (8. oktoober 2002) ja „Noored küsivad: teravate elamuste sport. Kas tasuks proovida?” (8. juuli 1994, inglise keeles) .
[Väljavõte lk 13]
Meeldiva nädalalõpu hulka kuulub parasjagu puhkust, meelelahutust ja vaimset tegevust