Erakordne kohtumine pärast 30 aastat

AASTAL 1967 said kaks noormeest omavahel tuttavaks, kui nad Ameerika Ühendriikide Michigani osariigi tehnikaülikooli ühte ühiselamutuppa elama määrati. Ohio osariigist Lima linnast pärit Dennis Sheets oli tollal 18-aastane ja õppis esimest aastat metsandust. 20-aastane New Yorgi osariigist Buffalost pärit Mark Ruge oli aga kolmandal kursusel ning õppis ehitusinseneriks.

Tookord näis nende sõprus jäävat üsna lühikeseks, kuna mõlemad jätsid ülikooli pooleli ja kumbki läks oma teed. Möödus kolmkümmend aastat ja need kaks meest kohtusid uuesti Dominikaani Vabariigis. Kuigi see üllatav kohtumine oli suurelt osalt juhus, oli mängus muudki. Mis? Et seda teada saada, vaadakem, kuidas kulges mõlema mehe elu.

Dennis läheb sõtta

Pärast seda, kui Dennis oli olnud aasta ülikoolis, pöördus ta koju tagasi. Seejärel, 1967. aasta detsembris, kutsuti ta USA armeesse ning 1968. aasta juunis saadeti ta Vietnami, kus ta elas läbi sõjaõudused. Kui tema sõjaväeteenistus 1969. aastal lõppes, tuli ta tagasi Ameerika Ühendriikidesse ning sai tööd ühes Ohio suurfirmas. Siiski polnud ta oma eluga rahul.

„Minu lapsepõlveunistus oli kolida Alaskale ja seal talu pidama hakata,” ütleb Dennis. Niisiis püüdiski Dennis seda unistust koos oma keskkooliaegse sõbraga 1971. aastal teoks teha. Talupidamise asemel hakkas ta aga hoopis juhutöid tegema. Mõnda aega elas Dennis isegi telgis ning tema tööks oli hoida ära metsapõlenguid. Ta kasvatas habeme ja pikad juuksed ning hakkas suitsetama marihuaanat.

1972. aastal lahkus Dennis Anchorage’ist ning sõitis Louisiana osariiki New Orleansi Mardi Grasi festivalile. Pärast seda ehitas ta endale Arkansase osariigis metsa väikse onni. Arkansases leidis ta tööd hoonekarkasside valmistaja ning betoonivalajana. 1973. aasta juunis sõitis Dennis pöidlaküüdiga mööda maad ringi, et näha, kas leiab kuskilt elumõtte.

Mark ühineb sõjavastase liikumisega

Pärast seda, kui Dennis ülikooli pooleli jättis, jäi Mark sinna veel mõneks semestriks, kuid otsustas siis, et ta ei taha kuuluda süsteemi, mis toetab sõda. Niisiis läks ta tagasi Buffalosse, kus ta sai terasetehases töödejuhatajaks. Kuna talle aga ei meeldinud pingutused, mida tehti sõjapidamiseks, lahkus ta töölt, ostis mootorratta ja sõitis Californiasse San Franciscosse. Dennis ning Mark olid ühel ja samal ajal San Franciscos, seda ise teadmata.

Sarnaselt Dennisega kasvatas ka Mark endale habeme ja pikad juuksed ning hakkas marihuaanat tarvitama. Mark sidus end aga sõjavastase liikumisega, osaledes protestides ja meeleavaldustes. Kuna FBI otsis Marki sõjaväeteenistusest kõrvalehoidmise tõttu taga,  kasutas Mark mitu aastat valenimesid ning elas hipina San Franciscos. Siis, 1970. aastal, tulid tema uksele kaks Jehoova tunnistajat.

Mark jutustab: „Ilmselt tundsid nad, et mul on Piibli vastu mingisugune huvi, kuna nad tulid tagasi. Mind polnud küll kodus, kuid nad jätsid mulle roheliste kaantega Piibli ja kolm raamatut.” Mark oli aga nii hõivatud poliitilise tegevuse ja lõbutsemisega, et tal polnud aega neid lugeda. Pealegi otsis teda taga FBI. Niisiis kolis ta uue valenime all Washingtoni. Tema sõbratar Kathi Yaniskivis, kellega ta oli tutvunud ülikoolis, läks temaga kaasa.

1971. aastal sai FBI lõpuks Marki kätte. Kaks FBI agenti eskortisid ta Washingtonist New Yorki, et ta lendaks sealt edasi Kanadasse Torontosse. Tõenäoliselt ei pidanud FBI Marki ohtlikuks, vaid tahtis teda lihtsalt maalt välja saata. Järgmisel aastal Mark ja Kathi abiellusid ning kolisid Kanadasse Briti Columbia provintsi Gabriola saarele. Nad tahtsid põgeneda ühiskonnast, kuid tundsid samas, et elul peab olema mingi sügavam mõte.

Nad saavad Jehoova tunnistajateks

Nagu mäletad, sõitis ka Dennis mööda maad ringi ja otsis elu mõtet. Tema tee viis ta Montanasse, kus ta sai viljakoristuse ajal Chinooki linna lähedal tööd farmeri abilisena. Farmeri naine ja tütar olid Jehoova tunnistajad ning andsid Dennisele lugeda ajakirja „Ärgake!”. Peagi mõistis Dennis, et Jehoova tunnistajatel on õige religioon.

Dennis lahkus farmist, kaasas Piibel, ja kolis Montana osariiki Kalispelli. Seal läks ta esimest korda Jehoova tunnistajate koosolekule ning palus, et temaga Piiblit uurima hakataks. Varsti ajas ta habeme maha ja lasi ära lõigata oma pikad juuksed. 1974. aasta jaanuaris käis ta esimest korda kuulutamas ning ta ristiti 1974. aasta 3. märtsil Montanas Polsoni linnas veekünas.

Samal ajal otsustasid ka Mark ja Kathi, kes elasid Gabriola saarel, Piiblit uurima hakata, kuna aega neil selleks oli. Nad hakkasid lugema Kuningas Jamesi piiblitõlget, kuid arhailise inglise keele tõttu oli neil seda raske mõista. Siis meenusid Markile Piibel ja raamatud, mis ta oli Jehoova tunnistajatelt kunagi saanud. Lugedes seda Piiblit ja raamatuid „Tõde, mis viib igavesse ellu” ja „Kas Piibel on tõesti Jumala Sõna?”, vaimustusid Mark ja Kathi õpitust.

Mark jutustab: „Mulle avaldas muljet raamatus „Tõde” toodud fakt, et on grupp kristlasi, kes ei lähe sõtta mitte mingil tingimusel. Tundsin, et nemad on tõelised kristlased.” Varsti pärast seda sõitsid Mark ja Kathi, hoolimata arreteerimisohust, Michigani osariiki Houghtonisse Kathi perele külla. Nähes veelgi välja nagu hipid, läksid nad Houghtonis Jehoova tunnistajate koosolekule. Nad võtsid vastu pakkumise Piiblit uurida ning uurisid Piiblit terve Michiganis veedetud kuu jooksul.

Pärast Gabriola saarele naasmist kohtasid nad Briti Columbias Nanaimo linna tänaval üht Jehoova tunnistajat ning ütlesid talle, et soovivad Piiblit uurida. Samal päeval tuli praami pealt autotäis tunnistajaid ning nendega alustati piibliuurimist. Kolm kuud hiljem hakkasid Mark ja Kathi osalema kuulutustöös. Kolme kuu pärast, 1974. aasta 10. märtsil, ristiti nad mõlemad. See oli nädal pärast Dennise ristimist.

Dennis saab täisajaliseks teenijaks

Dennis sai pioneeriks ehk täisajaliseks teenijaks 1974. aasta septembris. Dennis meenutab: „Tegin pioneeritööd rõõmuga, kuid tahtsin teenida Jehoovat veelgi rohkem. Niisiis andsin 1975. aasta juulis avalduse, et soovin teenida Jehoova tunnistajate peakorteris New Yorgis Brooklynis. Detsembrikuus sain kutse sinna tööle tulla.”

Esimene töö, mis Dennisele seal anti, oli osaleda endise Towersi hotelli ümberehitamises peakorteri töötajate elumajaks. Dennis töötas seal mitu aastat ning oli plaatijate ülevaataja. Seejärel kolis ta Californiasse, et abielluda. Ta abiellus pioneer Kathy Enziga  1984. aastal ja oli sel ajal Cathedral City koguduses kogudusevanem.

Dennis ja Kathy otsustasid elada lihtsat elu, et keskenduda Jumala Kuningriigi tööle. Seepärast ütles Dennis tihti ära võimalustest teenida palju raha ehitustöödel, mis oli Lõuna-Californias tulutoov töö. Aastal 1988 andsid Dennis ja Kathy avalduse, et teenida Jehoova tunnistajate rahvusvaheliste ehitustöölistena. Sama aasta detsembris kutsuti nad ehitama harubürood Argentinasse Buenos Airesesse.

Aastal 1989 kutsuti Dennis ja Kathy osalema Jehoova tunnistajate ehitustöös püsivamalt. Sellises täisajalise teenistuse vormis on nad olnud kahel korral Surinames ja Colombias. Nad on käinud ka harubüroode ehitustel Ecuadoris, Mehhikos ja Dominikaani Vabariigis.

Mark täisajalises teenistuses

1976. aastal andis USA valitsus amnestia tuhandetele ameerika noormeestele, kes olid põgenenud Kanadasse sõjaväeteenistusse värbamise eest, sealhulgas ka Markile. Mark ja Kathi tahtsid hoida oma elu lihtsana, et pühendada rohkem aega Jumala teenimisele. Mark sai osaajatööd maamõõtjana ning neil õnnestus maksta vähehaaval ära kõik oma võlad, mis neil olid enne ristimist kogunenud.

1978. aastal, kui Kanada Jehoova tunnistajad planeerisid ehitada Ontario provintsi Toronto lähedale uut harubürookompleksi, said Mark ja Kathi pakkuda oma abi. Kuna Markil oli kogemusi maamõõtmises, kutsuti nad ehitusele. Nad töötasid Georgetownis, kuni projekt 1981. aasta juunis valmis sai. Pärast seda kolisid nad tagasi Briti Columbiasse ning aitasid seal nelja järgmise aasta jooksul ehitada Jehoova tunnistajate kokkutulekusaali. Kui saal sai valmis, kutsuti nad tagasi Kanada harubüroo laiendustöödele.

Aastal 1986, pärast seda, kui Mark ja Kathi olid olnud mõned kuud Georgetownis, paluti neil jääda tööle Kanada harubüroosse. Sellest ajast saadik on nad olnud harubüroo liikmed ning neil on olnud võimalus osaleda ehitustöödel paljudes teistes riikides. Tänu maamõõtmisoskusele hakati Marki kasutama nii Lõuna- ja Kesk-Ameerika kui ka Kariibi mere saarte harubüroode ja kokkutulekusaalide ehitustel.

Aastate jooksul on Mark ja Kathi teeninud Venezuelas, Nicaraguas, Haitil, Guyanas, Barbadosel, Bahamal, Dominical, Ameerika Ühendriikides (Florida) ja Dominikaani Vabariigis. Tänu sellele täisajalise teenistuse vormile ristusid Marki ja Dennise teed veel kord.

Taaskohtumine Dominikaani Vabariigis

Mark ja Dennis töötasid üksteise teadmata Dominikaani Vabariigis sarnastel projektidel. Ühel päeval kohtusid nad juhuslikult Jehoova tunnistajate harubüroos Santo Domingos. Võib ette kujutada, kui rõõmsad nad olid, kui nad uuendasid oma tutvust. Nende viimasest kohtumisest oli möödas 33 aastat ning rääkida oli palju. Nad olid hämmastunud, kui kuulsid teineteise elust, millest meiegi lugenud oleme. Nii nende enda kui ka teiste jaoks, kellele nad on oma elulugu jutustanud,  on tundunud kõige üllatavam see, kui palju on nende elus sarnasusi.

Mõlemad olid kord hipid ja kolisid kõrvalisematesse paikadesse, et olla eemal materialistlikust ühiskonnast ja sellega kaasnevatest muredest. Dennis abiellus Kathyga, Mark Kathiga. Mõlemad mehed nõustusid piibliuurimisega, kui olid esimest korda Jehoova tunnistajate koosolekul. Mõlemad ristiti 1974. aasta märtsis. Samuti said nad Jehoova tunnistajate harubüroo liikmeteks, Dennis Ameerika Ühendriikides, Mark Kanadas. Mõlemad on püüdnud elada lihtsat elu, et taotleda vaimseid eesmärke (Matteuse 6:22). Nii Dennis kui ka Mark hakkasid osalema rahvusvahelistel ehitustel ja on teeninud paljudes riikides. Mitte kumbki neist pole kohanud ühtki endist sõpra, kes oleks võtnud omaks Piibli tõed, enne kui nad Dominikaani Vabariigis juhuslikult kokku said.

Kas Mark ja Dennis arvavad, et see on saatus? Sugugi mitte. Nad teavad, et „aeg ja ettenägematu juhtum tabab neid kõiki”, nagu ütleb Piibel, ja vahel isegi väga huvitaval moel (Koguja 9:11, UM). Nad mõistavad, et nende taaskohtumisega oli seotud veel miski, nimelt see, et nad mõlemad otsisid elu eesmärki ja hakkasid armastama Jehoova Jumalat.

Dennise ja Marki elu näitab ka seda, mis on ühist kõigil ausa südamega inimestel, kes õpivad tundma Piibli tõde. Dennis kommenteerib: „See, mida me Markiga oleme kogenud, näitab, et Jehoova on teadlik inimeste oludest, ja kui nende süda muutub vastuvõtlikuks, tõmbab ta neid enda ligi.” (2. Ajaraamat 16:9; Johannese 6:44; Apostlite teod 13:48, UM.)

Mark lisab: „Meie kogemus näitab ka seda, et kui inimene hakkab elama Jehoova normide järgi, pühendab talle oma elu ja on valmis tegema töid, mida Jumala organisatsioonis pakutakse, võib Jehoova kasutada tema andeid ja võimeid, et edendada õiget jumalateenistust, mis toob tema rahvale kasu.” (Efeslastele 4:8, UM.)

Dennise ja Marki elu tõendab ka seda, et Jehoova Jumal õnnistab neid, kes teda kogu hingest teenivad. Dennis ja Mark tunnevad, et neid on õnnistatud. Dennis ütleb: „Teenida Kuningriigi huve täisajalises eriteenistuses on tõesti eesõigus. Tänu sellele, et oleme töötanud koos kristlike vendade ja õdedega üle maailma, oleme saanud üksteist julgustada.”

Mark lisab: „Kahtlemata õnnistab Jehoova neid, kes panevad tema Kuningriigi oma elus esikohale. Pean seda suureks õnnistuseks, et saan teenida Kanada harubüroo liikmena ja osaleda rahvusvahelises ehitustöös.”

Kas Marki ja Dennise kohtumine oli harukordne? Jah, sest Mark ütleb: „Põhjus, miks meie taaskohtumine nii suurt rõõmu tõi, on see, et me mõlemad oleme õppinud tundma ja armastama ning teenima ainulaadset Jumalat Jehoovat.”

[Pilt lk 21]

Dennis, 1966

[Pilt lk 21]

Mark, 1964

[Pilt lk 23]

Dennis Lõuna-Dakotas, 1974

[Pilt lk 23]

Mark Ontarios, 1971

[Pilt lk 24]

Dennis ja Mark ning nende naised veidi pärast taaskohtumist aastal 2001