Salapärane lumeleopard

„ÄRGAKE!” SOOME-KORRESPONDENDILT

ON VÄHE loomi, kes oleksid nii salapärased kui lumeleopard. Lumeleoparde on looduses näinud vaid käputäis inimesi ja teadmisi nende loomade elu kohta on üsna kasinasti.

Soomes Helsingi loomaaias on lumeleopardid külastajate suureks tõmbenumbriks. Lumeleopard, keda paljud peavad suurtest kaslastest kauneimaks, köidab inimesi just oma huvitavate kommetega.

 Kaslane, kes elab kõrgmäestikes

Vaatamata sellele et lumeleoparde elab umbes kümnes Aasias riigis, seostatakse neid kaslasi tavaliselt Himaalaja mäestikuga. Kuigi see maailma kõrgeim mäestik on võrratult ilus, ei sobi see elupaigaks inimesele. On ju Kesk-Aasia mäestikud ühed külmemad ja karmimad paigad terves maailmas.

Lumeleopard saab aga hästi hakkama 3000 kuni 4500 meetri kõrgusel mägedes. Külma eest kaitseb teda paks kasukas ning mäestike hõredas õhus aitab tal saada piisavalt hapnikku suur ninaõõs. Paksus lumes kiirelt kõndimiseks on tal suured ja karvased käpad. Kuidas saab see loom aga hakkama mägedes turnimisega? See pole lumeleopardile mingi probleem, kuna ta kasutab tüürina pikka karvast saba ning võib sooritada ühelt kaljult teisele umbes 15-meetriseid hüppeid, tehes oma hüppamisoskusega silmad ette isegi hiidkängurule.

Lumeleopardid kaaluvad tavaliselt 25 kuni 45 kilogrammi, nad kasvavad 60 sentimeetri kõrguseks ning nende pikkus koos sabaga on ligikaudu 2 meetrit. Tõeliselt eriliseks teeb aga lumeleopardi tema iseloom. „Ta on väga leebe,” ütleb Helsingi loomaaia direktor Leif Blomqvist. „Lumeleopardid sõbrunevad inimestega kergesti. Loomaaia leopardid tulevad hommikuti alati talitajat tervitama.” Blomqvisti sõnul on juba lumeleopardi poegade puhul näha nende leebust. „Kui loomaaia töötajad neid kaaluvad ja vaktsineerivad, ei hakka nad vastu,” ütleb ta. Mismoodi käituvad siis teiste leopardide pojad? „Nendega on päris võimatu hakkama saada,” sõnab Blomqvist. „Kuna nad rabelevad ägedalt vastu, on nendega tegelemisel vaja kasutada kaitseriideid ja kindaid.”

Miks nähakse neid harva?

Lumeleopardiga peituse mängimine võib olla päris masendav, sest seda valge-hallikirjut kaslast on mäestikes üsna raske märgata. Üks põhjus, miks lumeleoparde on looduses nii vähe nähtud, on nende varjevärvus. Mõni leopardiuurija on ette võtnud raske teekonna järskudesse mägedesse, et seda salapärast kassi uurida, kuid on pöördunud koju tagasi, ilma et oleks saanud sellele loomale pilkugi heita.

 Lumeleoparde on raske märgata ka selle tõttu, et nad on erakud. Peale selle on neil üsna suured territooriumid, sest mägilambaid ja kaljukitsi, keda nad peamiselt murravad, on mägedes vähe. Kahjuks on ka lumeleopardide arvukus kahanenud, milles on osaliselt süüdi salakütid, kes peavad neile naha pärast jahti. Lumeleopardide populatsioon on vähenenud sedavõrd, et see loom on kantud ohustatud liikide nimekirja. * Loomaaiad teevad omalt poolt palju, et see erakordne liik välja ei sureks.

Lumeleopard Helsingis

Helsingi loomaaed on olnud lumeleopardide kasvatamisel päris edukas. Aastal 1976 anti Helsingi loomaaiale ülesandeks pidada lumeleopardi rahvusvahelist suguregistrit. Suguregistrist on tehistingimustes elavate lumeleopardide arvukuse säilitamises olnud palju kasu.

Samasugust suguregistrit peetakse ka paljude teiste loomaaias elavate, eriti just haruldaste liikide kohta. Suguregistris tuuakse ära üksikasjad ühe konkreetse liigi loomaaias elavate isendite kohta. Loomaaiad peavad teavitama suguregistri pidajat uute poegade sünnist, samuti loomade mujale viimisest või surmast. Suguregistreid kasutatakse selleks, et leida vangistuses olevatele loomadele sobivat sigimispartnerit. „Kuna loomaaia loomade populatsioonid on suhteliselt väiksed, võib selle tagajärjeks kergesti olla loomade nõrgenemine ja sugulastevaheline paaritumine,” selgitab Blomqvist.

Ainuüksi Helsingi loomaaias on sündinud üle saja lumeleopardi ning enamik neist on viidud teistesse loomaaedadesse. Et lumeleopardi populatsioonis säiliks mitmekesisus, vahetavad loomaaiad tihti oma lumeleoparde. Kuna praegu on loomaaia lumeleopardide populatsioon nii mitmekesine, pole enam vaja püüda looduses elavaid isendeid.

Paljud loomaaiad, kaasa arvatud Helsingi loomaaed, püüavad säilitada geneetiliselt tervet loomapopulatsiooni, aidates niiviisi kaasa loomade kaitsmisele. Samas annavad nad ka külastajatele võimaluse näha neid ainulaadseid loomi oma silmaga. Lumeleopard jätab vaatajale kustumatu mulje ning toob au Loojale, kes ’on kõik kauniks teinud’ (Koguja 3:11, UM).

[Allmärkus]

[Piltide allikaviited lk 17]

Lk 16: keskel: ©Aaron Ferster, Photo Researchers; lk 17: ülal paremal: © Korkeasaaren Eläintarha/Markku Bussman; all: ©T. Kitchin/V. Hurst, Photo Researchers

[Pildi allikaviide lk 18]

Chuck Dresner/Saint Louis Zoo