Lähem pilk liigesehaigustele

„KUI MA MAGAMA HEITES OMA MOONDUNUD KÄSI JA JALGU VAATAN, TULEB MUL NUTT PEALE.” (MIDORI JAAPANIST)

LIIGESEHAIGUSED on vaevanud inimesi juba aastasadu. Egiptuse muumiatel on leitud artriidi tunnuseid, mis tõendab, et see haigus oli olemas juba sajandeid tagasi. Olemasolevate tõendite põhjal põdes seda ka maadeuurija Christoph Kolumbus. Tänapäeval vaevab artriit ja selle lähedased haigused miljoneid inimesi. Mida need sandistavad haigused endast kujutavad?

 Sõna „artriit” tuleb kreeka sõnadest tähendusega ’põletikulised liigesed’ ning seda terminit kasutatakse seoses paljude reumaatiliste haiguste või seisunditega. * Need haigused ei kahjusta alati üksnes liigeseid, vaid ka lihaseid, luid, kõõluseid ja liigesesidemeid. Mõni liigesehaigus kahjustab nahka, siseelundeid või koguni silmi. Vaadelgem kaht kõige levinumat liigesehaigust, milleks on osteoartroos ja reumatoidartriit.

Liigese ehitus

Liiges on kahe luu vaheline ühendus. Liigest ehk sünoviaalühendit ümbritseb tihke kapsel, millel on kaitsev ja toetav funktsioon. (Vaata illustratsiooni lk 4.) Liigesekapsel on seestpoolt kaetud sünoviaalmembraaniga, mis eritab võidetaolist vedelikku. Liigesekapsliga ümbritsetud luuotsad on kaetud siledapinnalise elastse liigesekõhrega, mis hoiab luid üksteise vastu hõõrdumast. Liigesekõhr toimib ka amortisaatorina: vetruva koena luude otsi kattes jaotab ta luudele avaldatava surve ühtlaselt.

Näiteks kõndimisel, jooksmisel või hüppamisel võib puusa- ja põlveliigestele mõjuv rõhumisjõud ületada inimese keharaskuse 4–8 korda! Kuigi ümbritsevad lihased ja kõõlused leevendavad suurema osa selle koormuse mõjust, vähendab kõhr veel omakorda selle mõju luudele, muutes kuju nagu käsn.

Reumatoidartriit

Reumatoidartriit on haigus, mille puhul immuunsüsteem vallandab otsustava rünnaku liigeste vastu. Mingil teadmata põhjusel „tormab” suur hulk vererakke – sealhulgas T-lümfotsüüdid, mis on immuunsüsteemi kesksed rakud – liigeseõõntesse. Sellega vallandub keemiliste reaktsioonide ahel, mille tagajärjel tekib liigestes põletik. Sünoviaalrakud võivad hakata vohama, moodustades tuumoritaolise koemassi, mida kutsutakse pannuseks. Pannus omakorda toodab destruktiivseid ensüüme, mis hävitavad liigesekõhre. Selle tagajärjel võivad liigesepinnad üksteisega kokku kasvada, põhjustades liigutuste piiratust ning piinavat valu. See hävitav protsess nõrgendab ka liigesesidemeid, kõõluseid ja lihaseid ning liiges muutub ebastabiilseks ja võib osaliselt nihestuda, kusjuures sageli deformeerub ka liigese väline kuju. Tavaliselt haarab reumatoidartriit liigeseid sümmeetriliselt: ühel ja samal ajal haigestuvad mõlemad randme-, põlve- ja hüppeliigesed. Rohkem kui pooltel reumatoidartriidi haigetel tekivad nahaalused sõlmekesed. Mõnel patsiendil tekib aneemia ning silmade ja kurgu kuivus ning valulikkus. Reumatoidartriidiga kaasnevad väsimus ja gripisümptomid, muu hulgas palavik ja lihasevalu.

Reumatoidartriidi nähud, algus ja kestus on väga individuaalsed. Ühel inimesel võib liigeste valu ja jäigastumine kujuneda aeglaselt, nädalate või isegi aastate jooksul. Teisel võib haiguse algus olla üsna järsk. Ühel inimesel kestab reumatoidartriit mõned kuud ja kaob siis märkimisväärseid jälgi jätmata. Teisel võib esineda perioodilisi sümptomite ägenemisi, mis vahelduvad vaibeperioodidega, mil enesetunne on parem. Mõnedel patsientidel püsib haigusprotsess aktiivsena palju aastaid ning põhjustab järjest süvenevat invaliidsust.

Kes kuuluvad reumatoidartriidi riskigruppi? „Kõige sagedamini esineb seda keskealistel naistel,” ütleb dr Michael Schiff. Samas märgib ta, et „see võib tabada igas vanuses inimesi,  sealhulgas lapsi, ning ka mehi”. Haigestumise risk on suurem nendel, kelle suguvõsas esineb reumatoidartriiti. Samuti on mitmetest uurimustest selgunud, et suurem risk haigestuda on suitsetajatel, ülekaalulistel ja neil, kellele on tehtud vereülekanne. Invaliidistumist põhjustavat reumatoidartriiti põeb Eestis umbes 1 protsent elanikkonnast ehk üle 15 000 inimese.

Osteoartroos

„Osteoartroos on mitmes mõttes nagu ilm: see on kõikjal ja jääb sageli tähelepanuta, kuid on vahel väga laastavate tagajärgedega,” öeldakse ajakirjas „Western Journal of Medicine”. Eestis põeb osteoartroosi umbes 10 protsenti elanikkonnast ehk üle 150 000 inimese. Erinevalt reumatoidartriidist ei haara see tavaliselt teisi elundeid, vaid põhjustab erosiivseid muutusi kas ühes või paaris liigeses. Kui kõhr aegamisi kulub, hakkavad luud üksteise vastu hõõrduma. Sellega kaasnevad luulised vohandid osteofüüdid. Võivad moodustuda tsüstid ning kõhrealune luu jämeneb ja deformeerub. Veel mõningad sümptomid on muhklikud sõrmenukid, haigete liigeste krudin ja naksumine ning lihaste spasmid, valud, jäikus ja vähenenud liikuvus.

Varem peeti osteoartroosi vanadusega kaasnevaks nähtuseks. Nüüdseks on asjatundjad selle kauaaegse seisukoha hüljanud. Ajakirjas „The American Journal of Medicine” öeldakse: „Pole mingeid tõendeid selle kohta, et normaalne liiges tavalise koormuse all lakkaks pikapeale funktsioneerimast.” Mis siis põhjustab osteoartroosi? Seoses täpse põhjuse määratlemisega „käib äge poleemika”, märgib Briti ajakiri „The Lancet”. Mõned uurijad oletavad, et haigestumisele võivad eelneda luukahjustused, näiteks mikrofraktuurid. Need omakorda võivad vallandada luuliste vohandite kasvamise ja kõhrkoe mandumise. Teiste asjatundjate arvates algab osteoartroos kõhrkoes eneses. Kui kõhr degenereerub ja kulub, suureneb luule avaldatav surve. Organism püüab kahjustatud kõhre parandada ja selle tagajärjel tekivadki patoloogilised muutused.

Kes kuuluvad osteoartroosi riskigruppi? Kuigi vanus üksi ei põhjusta osteoartroosi, esineb liigesekõhre kulumist sagedamini vanemas eas. Suurem risk haigestuda on ka neil, kelle liigesepinnad ei liigendu õigesti, kellel on nõrgad sääre- ja reielihased, eri pikkusega jalad või lülisamba deformatsioon. Samuti võib osteoartroosi teket soodustada mingi õnnetuse või sama liigutust nõudva töö tagajärjel saadud liigesekahjustus. Kui kõhre kulumine on alanud, võib suur kehamass seda protsessi kiirendada.

Dr Tim Spector märgib: „Osteoartroos on keeruline haigus, mille teket soodustavad kahtlemata teatud välised tegurid, kuid tähtsat rolli etendab ka pärilikkus.” Eriti vastuvõtlikud on osteoartroosile keskealised ja vanemad naised, kelle suguvõsas on seda haigust esinenud. Erinevalt osteoporoosist (luuhõresus) eelneb osteoartroosile pigem kõrge kui madal luutihedus. Mõned teadlased märgivad soodustavate teguritena ka hapniku vabade radikaalide põhjustatud kahjustusi ning C- ja D-vitamiini puudust organismis.

 Ravi

Liigesehaiguste ravi on tavaliselt kompleksne ning hõlmab ravimeid, kehalisi harjutusi ja elustiili muudatusi. Füsioterapeut võib patsiendile määrata ravivõimlemisprogrammi, milles on ühendatud liikuvusharjutused ning isomeetrilised, aeroobikalised ja isotoonilised või raskuste tõstmist hõlmavad harjutused. Kogemused näitavad, et need harjutused on leevendanud paljusid sümptomeid, kaasa arvatud liigesevalu ja -turset, väsimust, halba enesetunnet ja depressiooni. Harjutuste kasulikkust on täheldatud isegi väga eakate inimeste puhul. Samuti saab võimlemisega piirata luutiheduse vähenemist. Mõningate hinnangute kohaselt on ka mitmesugused soojus- ja külmaravi vormid ning akupunktuur aidanud vähendada valu. *

Kuna kaalust allavõtt võib liigesevalu märkimisväärselt vähendada, võib dieet etendada tähtsat osa liigesehaigusega toimetulekul. Mõned on väitnud, et toidusedel, milles on kaltsiumirikkaid toiduaineid (näiteks tumerohelised lehtköögiviljad, värsked puuviljad ja külmaveekalad, mis on rikkad oomega-3 rasvhapetest) ning väiksemal hulgal töödeldud toiduaineid ja küllastatud rasvhappeid, aitab vähendada mitte ainult kehakaalu, vaid ka valu. Kuidas? Mõningate asjatundjate sõnul pärsib selline toidusedel põletikuprotsessi. Teised on saanud häid tulemusi, kui nad on kõrvaldanud oma toidusedelist liha, piimatooted, nisujahu ja maavitsaliste sugukonda kuuluvad köögiviljad (viimaste hulka kuuluvad näiteks tomat, kartul, paprika ja baklažaan).

Mõnel juhul soovitatakse patsiendile sellist kirurgilist protseduuri nagu artroskoopia.  Selle protseduuri käigus viib kirurg liigesesse instrumendi, millega ta kõrvaldab destruktiivseid ensüüme tootva sünoviaalkoe. Selle protseduuri tõhusus on aga piiratud, kuna sageli tuleb põletik tagasi. Veelgi radikaalsem protseduur on artroplastika, mille käigus kogu liiges (tavaliselt puusa- või põlveliiges) asendatakse kunstliigesega. See operatsioon annab tulemusi 10–15 aastaks ja on sageli väga tõhus meetod valust vabanemiseks.

Viimastel aegadel on võetud kasutusele ka vähem invasiivseid meetodeid. Üks neist on viskotäiendus – hüaluroonhappe preparaatide süstimine liigesesse. Seda meetodit rakendatakse kõige enam põlveliigese ravis. Ka kõhrkoe taastumist ergutavate ainete (kondroprotektorite) süstimisest on teatud määral kasu olnud, nagu näitavad mõningad Euroopas teostatud uuringud.

Ehkki veel pole leitud medikamente, mis liigesehaigused täielikult välja raviks, vähendavad paljud ravimid valu ja põletikku ning mõned neist näivad aeglustavat haiguse progresseerumist. Kurnavate liigesevaevuste kergendamiseks on kasutusel valuvaigistid, kortikosteroidid, mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d), haigust modifitseerivad antireumaatilised ained (HMR-id), immunosupressandid, bioloogilised immunomodulaatorid ja geenitehnoloogia abil valmistatud ravimid immuunvastuse pärssimiseks. Ent neist ravimeist saadav kergendus võib kalliks maksma minna, kuna kõigil neil võib esineda tõsiseid kõrvaltoimeid. Nii patsiendi kui arsti ees seisab raske ülesanne kaaluda ravimi võimalikku kasu ja kahju.

Kuidas on mõned rasked liigesehaiged suutnud oma valuliku vaevusega toime tulla?

[Allmärkused]

[Väljavõte lk 6]

ÜLEKAALULISED INIMESED, SUITSETAJAD JA NEED, KELLELE ON TEHTUD VEREÜLEKANNE, KUULUVAD REUMATOIDARTRIIDI RISKIGRUPPI

[Kast/pilt lk 8]

ALTERNATIIVSED RAVIMEETODID

Mõned ravimained arvatakse olevat ohutumad, vähesemate kõrvaltoimetega kui traditsioonilised ravimid. Nende hulgas on suukaudne II tüüpi kollageeni preparaat, mis on mõningate teadlaste sõnul vähendanud reumatoidartriidist tingitud liigeseturset ja -valu. Milline on selle toimemehhanism? See pärsib põletikku tekitavate ja destruktiivsete tsütokiinide, nimelt interleukiin-1 ja tuumorinekroosifaktor-α toimet. Mõningatel andmetel on neile destruktiivsetele elementidele avaldanud pärssivat toimet ka mõned looduslikud toitained, nagu E- ja C-vitamiin, nikotiinamiid, kalaõlid, mis on rikkad eikosapentaeenhappe ja gammalinoleenhappe poolest, kurgirohuseemneõli ning kuningakepiõli. Hiinas on juba aastaid kasutatud raviks sellist taime nagu Tripterygium wilfordii Hook F. Teadaolevatel andmetel on see mõnevõrra leevendanud reumatoidartriidi nähtusid.

 [Joonis lk 4, 5]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

TERVE LIIGES

BURSA

LIHAS

LIIGESEKÕHR

KÕÕLUS

LIIGESEKAPSEL

SÜNOVIAALMEMBRAAN

LIIGESEVÕIE

LUU

REUMATOIDARTRIIDIST KAHJUSTATUD LIIGES

KITSENENUD LIIGESPILU

KAHJUSTATUD LUU JA KÕHR

PÕLETIKULINE SÜNOVIAALMEMBRAAN

OSTEOARTROOSIST KAHJUSTATUD LIIGES

LAHTISED KÕHREOSAKESED

HÄVINENUD KÕHR

LUULINE VOHAND

[Allikaviide]

Allikas: Arthritis Foundation

[Pildid lk 7]

Liigesehaigus võib tabada igas vanuses inimesi

[Pildid lk 8]

Kehaliste harjutuste kava ja õige toitumine võib mõningast kergendust tuua