Mida toob tulevik?

INIMENE on vaid osake suurest tervikust. Kõigil loodutel on maakeral oma koht vastavalt rollile, mille Jumal neile on andnud. Me jagame meid ümbritsevate eluvormidega nii mõndagi, eelkõige imepärast elu ennast. Seepärast tunnevad paljud inimesed suurt kaotusvalu, kui mõni eluvorm hävib.

Teadlane Anthony C. Janetos kirjutab ajakirjas „Consequences”: „Paljud nõustuksid sellega, et ühiskonnana lasub meil eetiline kohustus kaitsta meie planeedi elamiskõlblikkust ja olla selle bioloogiliste rikkuste vastutustundlikud majandajad, tagamaks inimsoo heaolu nii praegu kui ka tulevikus. See omakorda nõuab bioloogilise mitmekesisuse väärtustamist – nii seda, millist rolli see etendab looduses, kui ka seda, kuidas me seda võime kasutada – ning enesele kohustuse võtmist seda säilitada.”

Mida on ette võetud?

Kuna elusressursside hävimise pärast ollakse mures kõikjal maailmas, on nii riikide kui ka valitsusväliste organisatsioonide esindajad kirjutanud ühiselt alla bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile. See laiahaardeline lepe tunnistab, et bioloogilise mitmekesisuse säilitamine on kõigi inimeste ühine mure.

Järgmine samm, mille kogu maailma bioloogid, ökoloogid ja teised teadlased on astunud, aitamaks inimestel mõista bioloogilise mitmekesisuse tähtsust, on aastate 2001 ja 2002 kuulutamine rahvusvaheliseks bioloogilise mitmekesisuse jälgimise aastaks. Selle ettevõtmise juhataja, Colorado osariigi  ülikooli bioloog Diana Wall ütleb: „Tänu bioloogilise mitmekesisuse uurimisele on võimalik avastada uusi geene ja keemilisi aineid, mida saab kasutada ravimite valmistamiseks, põllukultuuride parandamiseks ja saastunud pinnase taastamiseks.” Wall lisab: „Veel olulisem on aga see, et uute liikide asukoha avastamine, selle mõistmine, milline on nende osa elujõuliste ökosüsteemide säilitamises ning kuidas meie saame neid kaitsta, on eluliselt tähtis selleks, et langetada meie maad, jõgesid ja ookeane puudutavaid teadlikke otsuseid.”

Vaja on fundamentaalseid muudatusi

Kuigi mõningaid kiiduväärseid samme on juba astutud, on need pingutused suunatud eeskätt sümptomite, mitte põhjuste likvideerimiseks. Teadlaste sõnul ei saa inimene praegu enam aega raisata. Kasutades terminit „bioloogilise mitmekesisuse võimalik väljakurnamine”, ütles Ruth Patrick USA Pennsylvania Philadelphia Loodusteaduste Akadeemiast kokkuvõtlikult: „Kõige tähtsam on aeg ... Äärmiselt oluline on tegutseda otsustavalt ja kiiresti.” Selleks et seda suunda väljasuremisele peatada, tuleb teha edasilükkamatuid ümberkorraldusi selles osas, kuidas inimene kohtleb seda planeeti ja selle elusorganisme. Kahjutegemise ohjeldamisest üksi on vähe. „Bioloogilise mitmekesisuse säilitamise probleemid on seega lahutamatult seotud laialdasemate sotsiaalset arengut puudutavate küsimustega,” kuulutab Maailma Ressursside Instituut.

Selle eesmärgi saavutamine nõuab inimühiskonnas fundamentaalseid muudatusi. Raamat „Caring for the Earth” ütleb, et vastutustundlik maakera eest hoolitsemine eeldab „teistsuguseid väärtushinnanguid, majandusstruktuure ja ühiskondi kui enamik neist, mis tänapäeval domineerivad”.

Piibel näitab selgelt, et inimesed pole lihtsalt suutelised selliseid muudatusi tegema. Jeremija 10:23 ütleb: „Ma tean, Jehoova, et inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” (Õpetussõnad 20:24.) See tõde on leidnud kinnitust kogu ajaloo jooksul, kusjuures just selle põhimõtte ignoreerimise tõttu oleme nüüd silmitsi „raskete aegadega”, millest räägitakse kirjakohas 2. Timoteosele 3:1–5. Need salmid näitavad ka seda, et raskeid aegu põhjustab inimeste vale mõtteviis. Niisiis, seni, kuni inimesed end ei muuda, on igasugused lahendused meid vaevavatele probleemidele ka kõige paremal juhul lühiaegsed.

Maailmakuulus teadlane dr Jane Goodall märkis ühes intervjuus, et looduslike asualade hävimine „on tihti tingitud tööstusmaailma majanduslikust ahnusest ja materialismist”. Ning USA Riikliku Teaduste Akadeemia endine sekretär botaanik Peter Raven hoiatab, et „hoolimatus, ükskõiksus, vaesus ja ahnus tekitavad omavahel tihedalt seotud probleeme, mis ähvardavad viia maakera olukorra radikaalselt halvemuse poole”. Seega, kui tahame midagi muuta, tuleb saada lahti normiks saanud egoismist, ahnusest, hoolimatusest, lühinägelikkusest ja enesekesksusest.

Bioloogilise mitmekesisuse parim kaitse

On mõistetav, et Looja, kes on toonud olemasollu elusorganismid nende hämmastavas liigirikkuses, on oma loodu tulevikust väga huvitatud. Piibel ütleb, et peagi hakkab Jumal tegutsema, ’hävitades need, kes hävitavad maad’ (Ilmutuse 11:18).

Kas Jumal loob uuesti eluvormid, mis on maakera hävitava inimtegevuse tagajärjel nüüdseks välja surnud? Kui Looja soovib hävinud loomaliigid maa peale tagasi tuua, suudab ta seda tulevikus kahtlemata teha. Sama peab paika ka väljasurnud taimeliikide kohta. Kuna aga Piibel sellest midagi ei räägi, pole tark sellel teemal spekuleerida.

Kuid Jumala valitsus garanteerib kindlalt õnnistused kõigile elusorganismidele maa peal. „Maa ilutsegu,” ütles laulik. „Meri ja selle täius kohisegu! Hõisaku väljad ja kõik, mis seal on! Siis rõkatagu rõõmust kõik metsa puud.” (Laul 96:11, 12.)