Kas populaarsete pühade pidamine on lihtsalt kahjutu lõbutsemine?

OKTOOBRI keskpaiku leiavad mõningates Prantsusmaa linnades aset kummalised muutused. Poe vaateaknad täituvad kõrvitsate, luukerede ja ämblikuvõrkudega. Selvehallides panevad kassapidajad pähe musta nõiakübara ning selle näitemängu lõppvaatuse ajal kollitavad tänavatel väiksed lapsed, kes koputavad ustele ning ähvardavad vembuga, kui neile kommi ei anta.

Kõik need veidrad kombed kuuluvad halloween’i püha juurde. Halloween, mida varem peeti peamiselt Ameerika pühaks, on levinud üle maailma ning saanud populaarseks nii laste kui ka täiskasvanute seas. Prantsusmaa näib olevat halloween’i avasüli vastu võtnud. Ühe arvestuse kohaselt pidas eelmisel aastal halloween’i ligi kolmandik prantsuse peredest. Halloween’i-palavik on haaranud ka kogu Itaalia poolsaart, märgib ajaleht „La Repubblica”, ning Saksamaalgi „soovib sellest võikast lõbust osa saada järjest rohkem inimesi”, annab teada ajaleht „Nordkurier”.

Halloween’i lummusesse pole sattunud üksnes Euroopa. Seda püha peetakse suure vaimustusega Bahama saartelt kuni Hongkongini. Ajaleht „International Herald Tribune” teatab, et möödunud aastal korraldas Sri Lanka raadiojaam võistluse „kõige imelikuma halloween’i toiduretsepti ja kõige hirmsama surmakarjatuse peale”. Samuti on halloween kinnitanud kanda Jaapanis, kus tuhanded inimesed osalevad Tokyo „kõrvitsaparaadidel”.

 Isegi neis maailma paikades, kus halloween pole populaarne, korraldatakse sageli pidustusi, mis sarnanevad selle pühaga. Näiteks võib Suurbritannias Guy Fawkesi õhtul näha ringi uitavaid lastekampasid, kes küsivad inimestelt raha ning teevad sarnaseid tempe, mida tehakse halloween’i ajal. Taiwanis peetakse kirevat laternate festivali, mille ajal väiksed lapsed kannavad tänavatel linnu- või loomakujulisi laternaid. Mehhikos tähistatakse püha nimega Día de los Muertos ehk surnute päeva, mis on levinud üle Mehhiko piiri ka USAsse. Kirjanik Carlos Milleri sõnul on mõningatel Mehhiko päritoluga ameeriklastel veelgi kombeks kanda „puust koljumaske, mida kutsutakse nimega calacas, ning tantsida oma surnud sugulaste auks”.

Paljude inimeste arvates on need lihtsalt ühed lõbusad pühad, mis ei kujuta endast mingisugust ohtu ning mis annavad nii lastele kui ka täiskasvanutele võimaluse erilistesse kostüümidesse riietuda ja end välja elada. Seejuures jäetakse aga tähelepanuta, et need pühad on vaieldamatult paganliku päritoluga. Näiteks sai Taiwanil pühitsetav laternate festival alguse sellest, kui inimesed hakkasid süütama laternaid, et näha vaime, keda nad arvasid taevas lendavat. Mehhiko surnute päev pärineb aga asteegi rituaalist, millega austati surnuid.

Mõned inimesed võivad väita, et see pole oluline, milline on nende pühade päritolu. Kuid kas sellise kahtlase päritoluga pühasid võib tõesti pidada ohutuks? Neil, kes sellistest pühadest rahalist kasu lõikavad, on muidugi ükskõik. Näiteks ütleb Hispaania Barcelona kultuuriinstituudi esindaja halloween’i kohta: „Seda püha püütakse juurutada kaubanduslikel kaalutlustel.” Nii see on, sest eelmisel aastal tõi halloween ainuüksi Ameerika Ühendriikides sisse 6,8 miljardit dollarit ning Prantsusmaal on ühe halloween’i-kostüüme tegeva firma äri kasvanud kõigest kolme aasta jooksul rohkem kui sada korda.

Kuid kas halloween’i ja teisi sääraseid pühasid tasub pidada lihtsalt sellepärast, et need on populaarsed või toovad suurt tulu? Et sellele vastata, uurime halloween’i veidi lähemalt.

[Pilt lk 3]

Suhkrust pealuud, mida kasutatakse Mehhikos surnute päeval

[Allikaviide]

SuperStock, Inc.

[Pilt lk 4]

Suurbritannias põletatakse Guy Fawkesi õhtul lõkkeid

[Allikaviide]

© Hulton Getty Archive/gettyimages