Noored küsivad:

Kas peaksin kellelegi rääkima, et olen masendunud?

„Kui olen masenduses, ei taha ma alguses sellest kellelegi rääkida, sest siis võidakse mõelda, et olen raskesti kasvatatav laps. Kuid pärast ma mõistan, et pean kellegagi rääkima, kui tahan abi saada.” (Alejandro, 13-aastane)

„Kui olen masendunud, siis ma ei otsi abi oma sõpradelt, sest ma ei usu, et nad võiksid mind aidata. Nad ainult naeravad mu üle.” (Arturo, 13-aastane)

PEAAEGU kõik inimesed on aeg-ajalt rusutud. * Ent kuna sa oled noor ja suhteliselt kogenematu, võid kergesti tunda, et eluraskused matavad sind enda alla. Vanemate, sõprade ja õpetajate nõudmised, murdeeaga kaasnevad füüsilised ja emotsionaalsed muutused või mõnest väiksest puudusest tulenev saamatusetunne võib su meeleolu kurvaks teha.

Niisugusel juhul on hea, kui sul on keegi, keda usaldada. „Kui ma ei oleks saanud kellegagi oma probleemidest rääkida, oleksin vist plahvatanud,” ütleb 17-aastane Beatriz. Kahjuks hoiavad paljud noored oma mured enda teada ning avastavad sageli, et vajuvad järjest sügavamale meeleheitesse. Arstiteaduskonna professor María de Jesús Mardomingo Madridist märgib, et noored, kes on üritanud ennast tappa, on sageli äärmiselt üksildased. Paljud enesetapukatsest eluga pääsenud noored ütlevad, et nad ei suutnud leida ühtegi täiskasvanut, kellega vestelda ja keda usaldada.

Kuidas on lood sinuga? Kas sul on keegi, kellega rääkida, kui oled rusutud? Kui mitte, siis kellelt võiksid abi otsida?

Räägi oma vanematega

Artikli alguses tsiteeritud Alejandro selgitab, mida ta teeb, kui masendust tunneb: „Ma lähen ema juurde, sest sellest hetkest peale, kui ma sündisin, on ta mind toetanud. Ta annab mulle enesekindlust. Otsin ka isalt abi, sest tal on olnud samasuguseid kogemusi. Kui tunnen end halvasti ega räägi sellest kellelegi, siis tunnen end veelgi halvemini.” 11-aastane Rodolfo meenutab: „Mõnikord õpetaja halvustas mind ja riidles minuga. Olin selle pärast väga kurb. Läksin WC-sse ja nutsin. Hiljem rääkisin emaga ja  ta aitas mul olukorda lahendada. Kui ma poleks temaga rääkinud, oleksin veelgi kurvem olnud.”

Kas sa oled mõelnud, et võiksid oma vanematega südamest südamesse rääkida? Võib-olla sulle tundub, et nad ei pruugi su muresid mõista. Ent kas see on ka tegelikult nii? Võib-olla nad ei mõista täielikult kõiki raskusi, mis noortele tänapäeva maailmas osaks saab, kuid kas pole tõsi, et nad tõenäoliselt tunnevad sind paremini kui ükski teine inimene maailmas? Alejandro räägib: „Vahel ei ole mu vanematel kerge mulle kaasa elada ja mõista täpselt, mida ma tunnen.” Vaatamata sellele ta ütleb: „Tean, et võin neilt abi otsida.” Sageli on noored üllatunud, tajudes, kui hästi nende vanemad tegelikult nende probleeme mõistavad. Kuna nad on vanemad ja kogenenumad, võivad nad sageli anda kasulikku nõu, eriti siis, kui neil on kogemusi Piibli põhimõtete ellurakendamises.

„Saan oma vanematega rääkides julgustust ja leian praktilisi lahendusi oma probleemidele,” ütleb Beatriz, keda eespool tsiteeriti. Põhjusega annab Piibel noortele niisugust nõu: „Pea, mu poeg, oma isa käsku ja ära hülga oma ema juhatust! Kuule oma isa, kes sind on sigitanud, ja ära põlga oma ema, kui ta on vanaks saanud!” (Õpetussõnad 6:20; 23:22).

Muidugi on raske usaldada oma vanemaid siis, kui sul on nendega kehvad suhted. Dr Catalina González Forteza sõnade kohaselt näitas keskkooliõpilaste hulgas korraldatud uurimus, et neid õpilasi, kes ütlesid, et on püüdnud endalt elu võtta, iseloomustas madal enesehinnang ja halvad suhted oma vanematega. See-eest noortel, kes taolist ennasthävitavat mõtteviisi väldivad, on tavaliselt „head suhted oma ema ja isaga”.

Seepärast tegutse targalt ja püüa arendada häid suhteid oma vanematega. Tee endale harjumuseks nendega korrapäraselt vestelda. Räägi neile, mis su elus toimub. Esita neile küsimusi. Taolised kerged vestlused võivad teha lihtsamaks nende juurde mineku siis, kui sul on tõsised probleemid.

Vestlus sõbraga

Kuid kas poleks lihtsam minna oma probleemidega hoopis endaealise sõbra juurde? See on tore, kui sul on sõpru, keda võid usaldada. Õpetussõnad 18:24 ütleb, et „mõni sõber on ustavam kui vend”. Ent samas kui sõbrad võivad sulle kaasa tunda ja sind toetada, ei pruugi nad alati anda sulle parimat nõu. Pealegi pole neil harilikult rohkem elukogemusi kui sul. Kas mäletad Rehabeami? Ta oli üks Piibli aegade kuningas. Selle asemel et kuulata kogenud ja küpsete meeste nõu, kuulas ta oma eakaaslasi. Mis oli selle tagajärg? Katastroof. Rehabeam kaotas nii oma rahva enamiku toetuse kui ka Jumala heakskiidu (1. Kuningate 12:8–19).

Teine probleem, mis sul sõpru usaldades tekkida võib, on seotud usalduslikkusega. Arturo, keda artikli alguses tsiteeriti, märgib: „Enamik poistest, keda ma tunnen, räägib kurbust tundes oma sõpradega. Kuid hiljem lobisevad nende sõbrad kõik teistele välja ja naeravad nende üle.” 13-aastasel Gabrielal on olnud samalaadne kogemus. Ta räägib: „Ükskord sain teada, et mu sõber oli rääkinud mu isiklikest asjadest oma sõpradele. Ma ei usalda teda enam. Muidugi ma räägin endavanustega, kuid ma hoolitsen selle eest, et ma ei räägiks neile asjadest, mis võivad mulle kahju teha, kui nad  omakorda neist teistele edasi räägivad.” Seega, kui sa otsid abi, siis on tähtis leida keegi, kes ’ei ilmuta teise saladust’ (Õpetussõnad 25:9). Tõenäoline on, et selline inimene on vanem kui sa ise.

Seega, kui sa mingil põhjusel ei suuda leida toetust kodust, siis on igati õige leida endale mõni sõber, keda võid usaldada, kuid tee kindlaks, et ta on kogenud ja tunneb Piibli põhimõtteid. Jehoova tunnistajate koguduses on kindlasti taolisi inimesi. 16-aastane Liliana ütleb: „Ma olen usaldanud oma muresid mõningatele kristlikele õdedele ja see on olnud üsna kosutav. Kuna nad on minust vanemad, on nende nõuanded mõistlikud. Neist on saanud minu sõbrad.”

Mida teha aga siis, kui ka sinu vaimsus on kannatada saanud? Võib-olla oled sa olnud nii kurb, et oled hooletusse jätnud palvetamise või Piibli lugemise. Piibel annab kirjakohas Jakoobuse 5:14, 15 nõu: „Kui keegi teie seast on haige, siis ta kutsugu enese juurde koguduse vanemad ja need palvetagu tema kohal ja võidku teda õliga Issanda nimel. Ja usupalve päästab tõbise, ja Issand teeb ta terveks; ja kui ta on pattu teinud, siis see antakse temale andeks.” Jehoova tunnistajate koguduses on eakamaid mehi, kellel on kogemusi nende inimeste aitamises, kes on kaotanud julguse või kelle vaimsus on kannatada saanud. Sa võid vabalt nendega rääkida. Piibel ütleb, et need mehed on „otsekui redupaik tuule või ulualune vihmahoo eest” (Jesaja 32:2).

’Laske oma palumised saada Jumalale teatavaks’

Parima abi allikas on aga „kõige troosti Jumal” (2. Korintlastele 1:3). Kui sa oled kurb ja masendunud, järgi Piibli nõuannet Filiplastele 4:6, 7: „Ärge muretsege ühtigi, vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks. Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.” Jehoova on alati valmis sind kuulama (Laul 46:2; 77:2). Vahel ongi palve kõik, mida sa vajad, et meelerahu tagasi saada.

Kui oled aeg-ajalt kurb või masendunud, siis ära unusta, et paljud teised noored on tundnud samamoodi. Tavaliselt lähevad need tunded lõpuks mööda. Kuid senikaua ära kannata üksinda. Anna kellelegi teada, et oled haiget saanud. Õpetussõnad 12:25 teatab: „Mure mehe südames painutab teda, aga hea sõna teeb temale rõõmu!” Kuidas sa võid saada julgustust „heast sõnast”? Kui räägid kellegagi – kellegagi, kel on kogemusi, teadmisi ja jumalikku tarkust lohutada sind ning pakkuda sulle vajalikku abi.

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 14]

„Saan oma vanematega rääkides julgustust ja leian praktilisi lahendusi oma probleemidele”

[Pilt lk 15]

Tavaliselt võivad jumalakartlikud vanemad anda sulle paremat nõu kui su eakaaslastest sõbrad