Samm surmani

„Mõnikord näen unes, et mul on jälle kaks jalga. [––] Aastaid tagasi, kui olin veel päris väike, läksin oma sõpradega kodu lähedale mängima. Äkitselt käis KÕMAKAS ... Plahvatus oli purustanud kogu mu parema jala.” (Song Kosal, 12, Kambodža)

Iga päev sandistavad või surmavad maamiinid keskmiselt 70 inimest. Enamik maamiiniplahvatuste ohvreid pole sõdurid. Need on hoopis tsiviilisikud: loomi karjatavad mehed, vett tassivad naised ja mängivad lapsed. Näiteks kaheksa-aastase Rukia meie kaanepildilt sandistas miin, mis tappis tema kolm venda ja tädi.

Maamiin võib jääda aktiivseks enam kui 50 aasta jooksul pärast paigaldamist. Seega on see „ainuke olemasolev relv, mis tapab pärast konflikti lõppemist rohkem inimesi kui selle käigus”, märgib „The Defense Monitor”. Mitte keegi ei tea, kui palju maamiine on kogu maailmas paigaldatud. Üsna tihti avaldatakse arvamust, et neid on vähemalt 60 miljonit. Tõsi küll, palju maamiine eemaldatakse. Ent alles 1997. aastal teatas ÜRO, et „iga kahjutuks tehtud miini kohta paigaldatakse 20 uut. Aastal 1994 eemaldati umbkaudu 100 000 miini, paigaldati aga 2 miljonit uut miini”.

Miks on just maamiinid paljude nüüdisaja sõjapealike eelistatud relvadeks? Mis see majanduslikult ja sotsiaalselt maksma läheb? Kuidas puudutab see probleem ellujäänuid? Kas meie planeet maamiinidest üldse kunagi vabaneb?

[Piltide allikaviited lk 3]

© ICRC/David Higgs

Copyright Nic Dunlop/Panos Pictures