KUI halbade uudiste tulv tekitab sinus ärevust või ajab lausa hirmu nahka, siis pole sa sugugi ainus. Aastal 2014 täheldas USA toonane president Barack Obama, et meedias ilmuvate halbade uudiste tõttu järeldavad paljud, et maailma olukord on kontrolli alt väljas ja mitte keegi ei suuda seda ohjata.

Ent peagi pärast seda mõtteavaldust rääkis ta entusiastlikult praegustest strateegiatest, kuidas paljusid maailma probleeme lahendada. Ta nimetas mõningaid valitsuse algatatud ettevõtmisi heaks uudiseks ning ütles, et ta on äärmiselt lootusrikas ja sügavalt optimistlik. Teisisõnu, tema arvates on inimeste üllad püüdlused need, mis aitavad olukorra maailmas kontrolli alla saada ning globaalset katastroofi ära hoida.

Paljud jagavad tema optimismi. Näiteks loodavad mõned teadusele, eeldades, et uued saavutused tehnoloogia vallas lahendavad maailma probleemid. Üks digitehnoloogia ja -innovatsiooni ekspert tegi julge ennustuse, et aastaks 2030 „on meie käsutuses olev tehnoloogia tuhat korda võimsam ning et aastaks 2045 on see miljon korda võimsam”. Ta lisas: „Meil läheb päris hästi. Kuigi probleemid, millega maadleme, on suuremad kui kunagi varem, siis meie võime neid ületada seljatab need.”

Kui halb on siis maailma olukord? Kas seisame tõesti ülemaailmse katastroofi lävel? Kuigi mõned teadlased ja poliitikud on oma väljaütlemistes väga lootusrikkad, on paljud inimesed tuleviku suhtes ebakindlad. Miks?

MASSIHÄVITUSRELVAD. Parimatest püüdlustest hoolimata pole ÜRO-l ega teistel organisatsioonidel õnnestunud teostada tuumadesarmeerimist. Mõned riigipead ja teised ei pea relvastuse kontrolli reguleerivaid seadusi mikskiks. Ammused tuumariigid püüavad meeleheitlikult täiustada oma vanu pomme ja leiutada uusi, mis oleksid veel surmavamad. Ja osad riigid, kel varem polnud massihävitusrelvi, suudaksid praegu hävitada tohutuid inimmasse.

Selline enneolematu tuumavalmisolek teeb maailma äärmiselt ohtlikuks paigaks, ja seda isegi nii-öelda rahu ajal. „Iseäranis suurt muret tekitavad näiteks surma külvavad autonoomsed relvasüsteemid, mis teevad otsuse tappa ilma inimese sekkumiseta,” tõdetakse ajakirjas Bulletin of the Atomic Scientists.

 HAIGUSED. Teaduse suutlikkus tagada inimestele hea tervis on piiratud. Järjest kasvavad sellised haiguste riskitegurid nagu kõrge vererõhk, ülekaalulisus, õhusaaste ja uimastite kuritarvitamine. Üha enam inimesi sureb mittenakkuslikesse haigustesse, nagu vähk, südame- ja veresoonkonnahaigused ning diabeet. Järjest enam vaevavad inimesi ka muud haigused, näiteks psüühikahäired. Ja viimastel aastatel oleme olnud tunnistajaks Ebola ja Zika viiruse ohtlikele puhangutele. Kokkuvõtteks võib öelda, et inimestel puudub kontroll haiguste üle, ja näib, et seda ei saavutatagi.

LOODUSE HÄVITAMINE. Vabrikud saastavad maa atmosfääri. Miljonid inimesed surevad iga aasta saastatud õhu sissehingamise tõttu.

Üksikisikud, kogukonnad ja riigiettevõtted heidavad jätkuvalt oma reovee, meditsiinilised ja põllumajandusjäätmed, plastiku ning muud saasteained otse maailmamerre. „Need toksilised reostusained mürgitavad veeloomi ja -taimi ning ka inimesi, kes söövad saastunud mereande,” selgitab „Encyclopedia of Marine Science”.

Ja joogivesi hakkab maailmas otsa saama. Briti teadlane Robin McKie hoiatab: „Maailm seisab silmitsi veekriisiga ning see ei jäta puutumata ühtki paika maakeral.” Poliitikud möönavad, et veenappus on suuresti inimese tekitatud probleem ja see kujutab endast tõsist ohtu.

LOODUSÕNNETUSED. Tormide, orkaanide, tornaadode, taifuunide ja maavärinatega kaasnevad laastavad üleujutused, purustavad maalihked ja muud hävitavad nähtused. Loodusõnnetuste tagajärjel saab surma või kannatab muul moel tõsist kahju järjest enam inimesi. USA Rahvusliku Aeronautika- ja Kosmosevalitsuse üllitatud uuring osutab sellele, et tulemas on „veel võimsamad tormid, surmavamad kuumalained ning äärmuslikumad üleujutused ja põuaperioodid”. Kas loodus annab inimkonnale surmahoobi?

Ilmselt tuleb sulle pähe veel teisigi meie eksistentsi ohustavaid tegureid. Ent analüüsides kõike seda halba, mis tänapäeval toimub, ei leia sa rahuldustpakkuvaid vastuseid tuleviku kohta. Mõnede arvates ei anna vastust ka see, kui kuulata poliitikuid ja teadlasi. Aga nagu mainisime eelmises artiklis, on paljud leidnud oma küsimustele maailma olukorra ja tuleviku kohta veenvad vastused. Kust neid vastuseid leida?