Prohvetikuulutus on sõnum Jumalalt, Jumala antud ilmutus. Piibel ütleb, et prohvetid „on rääkinud seda, mida nad on pühast vaimust juhituna saanud Jumalalt”. (2. Peetruse 1:20, 21.) Niisiis on prohvet inimene, kes saab sõnumi Jumalalt ja edastab selle teistele. (Apostlite teod 3:18.)

Kuidas prohvetid Jumalalt informatsiooni said?

 Jumal edastas oma mõtteid prohvetitele eri viisidel.

•   Kirjalikult. Jumal tegi seda vähemalt ühel korral, kui andis Moosesele kirjalikul kujul kümme käsku. (2. Moosese 31:18.)

•   Suuliselt inglite vahendusel. Kord andis Jumal ühe ingli vahendusel Moosesele teada sõnumi, mille too pidi edastama Egiptuse vaaraole. (2. Moosese 3:2–4, 10.) Kui oluline oli kindel sõnastus, lasi Jumal inglil oma sõnumi inimesele dikteerida. Näiteks ütles ta Moosesele: „Pane need sõnad kirja, sest nende sõnade alusel sõlmin ma lepingu sinu ja Iisraeliga.” (2. Moosese 34:27.) a

•   Nägemuste kaudu. Mõnikord said prohvetid nägemusi, olles ärkvel ja täie teadvuse juures. (Jesaja 1:1; Habakuk 1:1.) Mõned nägemused olid nii elutruud, et nende saajad pidasid neid tegelikkuseks. (Luuka 9:28–36; Ilmutus 1:10–17.) Teinekord sai inimene nägemuse transis olles. b (Apostlite teod 10:10, 11; 22:17–21.) Samuti andis Jumal prohvetitele nägemusi unenägudes. (Taaniel 7:1; Apostlite teod 16:9, 10.)

•   Inimeste mõtteid suunates. Jumal suunas prohvetite mõtteid, nii et nad edastasid tema sõnumeid. Seda näitab piiblitekst, mis ütleb: „Kogu pühakiri on Jumalalt.” Fraasi „on Jumalalt” võib tõlkida ka „on kirja pandud Jumala vaimu mõjutusel”. (2. Timoteosele 3:16, allmärkus.) Jumal sisendas enda mõtted oma teenijate mõistusesse püha vaimu ehk tegutseva jõu abil. Sõnum oli Jumalalt, sõnastuse valis prohvet. (2. Saamueli 23:1, 2.)

Kas prohvetikuulutus tähendab tingimata tuleviku ettekuulutamist?

 Ei, Piibli prohvetikuulutused ei ole alati ennustused. Enamik Jumala sõnumeid puudutavad aga mingil moel, vähemalt kaudselt, tulevikku. Näiteks hoiatasid Jumala prohvetid korduvalt muistset Iisraeli rahvast, et nad pöörduksid oma kurjadelt teedelt. Nendes hoiatustes kirjeldati tulevasi õnnistusi, kui rahvas hoiatust kuulda võtab, ja ka ees ootavaid hädasid, kui nad seda ei tee. (Jeremija 25:4–6.) Lõpptulemus sõltus sellest, millise tee iisraellased valisid. (5. Moosese 30:19, 20.)

Näiteid Piibli prohvetikuulutustest, mis pole ennustused

•   Ühel juhtumil, kui iisraellased Jumalalt abi palusid, saatis ta oma prohveti neile selgitama, et nad olid tema abist ilma jäänud, sest polnud kuuletunud tema käskudele. (Kohtumõistjate 6:6–10.)

•   Kui Jeesus rääkis ühe Samaaria naisega, ütles ta naise mineviku kohta asju, mida ta sai teada vaid tänu Jumalalt saadud ilmutusele. Naine mõistis, et Jeesus on prohvet, kuigi ta polnud mingil moel tulevikku ette kuulutanud. (Johannese 4:17–19.)

•   Kui Jeesuse üle kohut mõisteti, katsid vastased ta näo, lõid teda ja nõudsid: „Ütle, prohvet, kes sind lõi?” Nad ei käskinud Jeesusel tulevikku ennustada, vaid tahtsid, et ta teeks Jumala väe abil kindlaks, kes teda oli löönud. (Luuka 22:63, 64.)