?Yu yu bilif se God i krietem evri samting? Sipos yes, i no yu wan nomo, plante yangfala (mo ol narafala tu) oli gat sem tingting olsem yu. Be samfala oli talem se laef mo yunives i kamaot long evolusen be i no long God.

 ?Yu yu save? Tugeta grup ya oli kwik blong talem wanem we oli bilif long hem, be oli no rili save from wanem oli bilif olsem.

•   Samfala oli bilif long kriesen from we oli lanem long jos.

•   Plante man oli bilif long evolusen from we oli lanem long skul.

 Ol atikol ya bambae oli givhan long yu blong bilif strong long kriesen mo blong eksplenem bilif ya. Be fastaem, i gat wan stamba kwestin we yu mas ansarem:

 ?From wanem kwestin ya i impoten? From we Baebol i talem se yu mas “yusum gud tingting” blong yu. (Rom 12:1) Hemia i min se bilif blong yu long God i no mas stanap nomo long

•  filing (Mi harem se i mas gat wan paoa we i hae moa)

•  tingting blong ol narafala (Long ples blong mi, ol man oli strong blong folem skul blong olgeta)

•  presa (Papa mo mama blong mi i fosem mi blong bilif long God)

 Be yu wan yu mas bilif se God i stap, mo yu mas gat ol gudfala risen blong bilif olsem.

 Ale, ?from wanem yu yu bilif se God i stap? Pepa blong fulumap, “?From Wanem Mi Mi Bilif Long God?” bambae i bildimap bilif blong yu. Maet yu glad tu blong faenemaot olsem wanem sam nara yangfala oli ansarem kwestin ya.

 “Taem mi stap long klas mo mi stap lesin long tija we i eksplenem olsem wanem bodi i wok, mi sua fulwan long tingting blong mi se God i stap. Wanwan haf blong bodi i gat wok blong hem, hemia ol smosmol haf tu, mo plante taem yumi no harem save se oli stap mekem wok blong olgeta. !Tingting blong yumi i no naf blong kasem save long ol wok we bodi i mekem!”—Teresa.

 “Taem mi luk wan bigfala stori haos, wan turis bot, o wan trak, mi askem se, ‘?Hu i wokem samting ya?’ Tingbaot wan trak. Man we i wokem trak i mas gat hed, from we i gat plante smosmol haf blong hem we oli mas wok gud tugeta, blong trak i save ron. Sipos i nidim wan man wetem wan gudfala plan blong mekem wan trak, i sem mak long saed blong yumi.”—Rijed.

 “I tekem plante handred yia blong ol man we oli gat hed oli kasem save long wan smol haf blong yunives. !Taswe i no stret nating blong ting se yunives i kamaot olsem nomo!”—Karen.

 “Moa we mi stadi long sayens, moa we mi no bilif long evolusen. Mi stap tingbaot ol samting raonabaot long yumi we oli stret gud olgeta, mo olsem wanem man i defren long ol narafala samting, from we hem i mas save se i kamaot wea, hem i hu, mo olsem wanem long fiuja blong hem. Ol man we oli bilif long evolusen oli yusum fasin blong ol animol blong eksplenem ol samting ya, be oli no save eksplenem from wanem man i defren long ol narafala kriesen. Long tingting blong mi, man we i ting se evolusen i tru, i nidim moa ‘bilif’ i bitim man we i ting se God i krietem evri samting.”—Antoni.

 ?Olsem wanem sipos ol fren blong yu long skul oli jikim yu from we yu bilif long wan samting we yu no save luk? ?Olsem wanem sipos oli talem se sayens i “pruvum” evolusen?

 Fastaem, yu mas sua gud long samting we yu bilif long hem. Yu no mas fraet o sem. (Rom 1:16) Traem tingbaot:

1.   Plante man oli bilif se God i stap, i no yu wan nomo. Hemia i minim tu ol man we oli gat bigfala save mo impoten wok. I gat plante saentis we oli bilif long God.

2.   Taem man i talem se hem i no bilif long God, samtaem hem i min se hem i no kasem save long God. Ol man olsem oli no givim pruf blong sapotem tingting blong olgeta, be oli stanemap ol kwestin olsem, “Sipos God i stap, ?from wanem hem i letem ol man oli safa?” I olsem we oli jenisim wan kwestin we man i nidim save blong ansarem, i kam wan kwestin we i afektem filing blong yumi.

3.   Ol man oli “haremsave se oli nidim God.” (Matiu 5:3) Hemia i min se oli nidim blong bilif long God. Taswe sipos wan i talem se i no bilif long God, hem nao, i no yu, i mas eksplenem from wanem hem i bilif olsem.—Rom 1:18-20.

4.   I nomol nomo blong bilif long God. Bilif long God i laenap wetem ol save we i pruvum se laef i no kamaot olsem nomo. I no gat pruf nating blong sapotem tingting ya se laef i kamaot long ol samting we i no laef.

 ?Taswe yu yu save talem wanem sipos wan i agensem bilif blong yu long God? Hemia sam eksampol.

 Sipos wan i talem se: “Ol man we oli no gat save nomo oli bilif long God.”

 Yu save ansa se: “?Yu yu rili bilif long tingting ya we plante man oli holem? Mi, nogat. Oli askem kwestin long bitim 1,600 saentis we oli tija long yunivesiti, mo oli faenemaot se long evri tri tija, wan i bilif long God. a ?Bambae yu talem se ol tija ya oli no gat save from we oli bilif long God?”

 Sipos wan i talem se: “Sipos God i stap, ?from wanem plante man oli stap safa?”

 Yu save ansa se: “Ating yu wantem minim se yu no kasem save olsem wanem God i wok, o from wanem hem i no tekem aksen, ?i tru? [Wet long ansa.] Mi mi faenem wan gudfala ansa long kwestin ya, ‘?From wanem man i stap safa?’ Be blong kasem save, yu mas glad blong stadi long sam tijing blong Baebol. ?Yu yu intres blong save moa?”

 Long nekis atikol long sem topik ya, bambae yumi tokbaot from wanem tijing blong evolusen i no eksplenem gud olsem wanem laef blong yumi i stat.