Solomon we i raetem ol tok ya, i skelem laef blong ol man wetem wol ya. Mo hem i makem gud se wol ya i stap oltaem nomo, mo bambae i stap olwe. Hemia i defren olgeta long laef blong man we i sot tumas. Yes, ol taosen yia we oli pas kam kasem tede, ol man oli bon mo afta oli ded. Be wol ya i stap gud nomo, mo i gohed yet blong givim ol gudfala samting we ol laef samting oli nidim blong stap laef.

Laef long wol ya i jenis bigwan stat long Wol Wo Tu. Long samwe 70 yia nomo, ol man oli luk bigfala jenis long transpot, fasin blong raet mo toktok, long ol niufala teknoloji, mo long ekonomi blong kantri. Mo i gat plante samting tede we i mekem laef blong plante man i kamgud moa, we bifo, ol man oli no tingbaot nating se laef blong man bambae i kamgud olsem. Mo tu, namba blong ol man long wol i bigwan moa i bitim bifo.

Ol man oli yusum ol samting long wol ya blong mekem plante samting we i spolem wol bigwan. Ale, sloslo ol gudfala samting we oli sapotem laef, klosap oli no moa save wok gud tugeta. Hemia nao samting we sam saentis oli talem. Oli talem se yumi stap long wan taem we wol blong yumi i stap kasem ol bigbigfala trabol. Mo tu, oli talem se i no gat wan taem we wol i kasem ol trabol olsem.

Baebol i tokbaot wan taem we ol man bambae oli “spolem wol.” (Revelesen 11:18) Sam man oli stap tingting se taem ya, hemia taem blong yumi, be sam  narafala oli ting se hem i wan narafala taem. ?Olsem wanem? ?Ol man bambae oli gohed blong spolem wol? ?I gat rod blong mekem wol ya i kamgud bakegen? ?Ol man bambae oli spolem wol ya fulwan?

?I gat rod blong mekem wol i kamgud bakegen? Ol saentis oli luk se ol jenis we oli stap kamaot long wol from ol wok blong man, i mekem i hadwok blong oli talem sipos wol bambae i kamgud bakegen, no nogat. From samting ya, oli fraet se maet wan dei, weta bambae i jenis wantaem nomo, nao wan bigfala disasta bambae i spolem gud wol ya.

Yu traem tingbaot long Wes Antaktik, we i gat ol bigfala aes we oli tik mo oli stap plante yia finis. Samfala oli ting se sipos wol i stap kam hot moa, bambae ol aes ya oli ronaot, mo oli no moa save kam strong bakegen. Oli talem se taem laet blong san i kasem aes, sloslo aes i stap ronaot i kam tintin moa. Ale, naoia laet blong san i save gotru long ol aes ya mo i kasem solwota. Nao taem solwota i kam hot, ol aes ya oli ronaot. Be sipos samting ya i hapen, bambae man i no save stopem. Ale, bambae level blong solwota i kam antap, mo i save mekem trabol long plante milian man.

Ol man oli tokbaot sam rod we oli save mekem blong stretem kwiktaem ol trabol we oli stap spolem wol. Wan long ol rod ya we oli stap folem finis, hemia blong yusum ol samting blong wol, long wan fasin we i no spolem ol samting we oli sapotem laef. Hemia i min se wanwan kantri oli no mas bitim mak taem oli yusum ol samting blong wol ya, blong sapotem mane we i rongud insaed long kantri blong olgeta, mo blong mekem laef blong olgeta i kamgud. Ale, ?wanem samting i kamaot?

Sore tumas, ol wok we ol man oli mekem i spolem bigwan ol laef samting mo hom blong olgeta. From samting ya, wol i no moa naf blong kasem bak ol samting ya kwiktaem. ?Olsem wanem? ?Man i save stopem trabol ya? Wan man blong stadi long ol laef samting, i ansa se: “I luk olsem se i no gat rod we yumi save folem blong lukaot gud long wol.” Toktok blong man ya i laenap wetem samting we Baebol i talem, i se: “Mi mi save we i no gat man i save wanem samting bambae i kamtru long laef blong hem, mo we i no gat man i save kam bos long laef blong hem.”—Jeremaea 10:23.

Baebol i talem se God we i mekem olgeta samting, bambae i no letem ol man oli spolem wol ya. Ol Sam  115:16 i talem se: ‘Hae God i givim wol ya long man.’ Yes, God i givim wol ya long yumi olsem wan ‘presen we i nambawan.’ (Jemes 1:17) ?Olsem wanem? ?Yu ting se taem God i givim wan presen we i wok gud, hem i makem wan dei we bambae presen ya i kam nogud? Nogat. Fasin blong hem blong mekem wol ya i soemaot samting ya.

Buk blong Jenesis i tokbaot olsem wanem God i mekem wol ya. Hem i se fastaem, wol “i no gat wan samting nating i stap long hem. Hem i tudak nomo.” Hem i talem tu se, i gat “wota” i stap long hem, mo yumi save se i mas gat wota blong i gat laef. (Jenesis 1:2) Ale, God i talem se: “I mas gat delaet.” (Jenesis 1:3) Nao wantaem nomo, laet blong san i kasem wol, nao i gat laet. Biaen, Baebol i tokbaot olsem wanem graon mo solwota i kamaot. (Jenesis 1:9, 10) Afta, ol gras mo ol tri oli stat blong gru. (Jenesis 1:12) Ale, ol stamba samting blong sapotem laef mo mekem i gohed, oli stat blong wok. Wan long olgeta hemia photosynthesis. Hemia taem ol gras mo tri oli wok wetem laet blong san, mo wota, mo gas ya carbon dioxide, blong mekem kakae, mo win we yumi pulum. ?Wanem tingting blong yu? ?Wanem bigfala tingting biaen long wan wok olsem?

Profet Aesea i tokbaot God se: ‘Hem i wokem wol ya, mo i mekem i strong, blong i stap longtaem. Hem i no mekem blong i ples nating nomo, hem i mekem blong man i save stap long hem.’ (Aesea 45:18) Taswe, i klia se stamba tingting blong God hemia se, ol man bambae oli laef olwe long wol.

Sore tumas, ol man oli spolemgud nambawan presen ya we God i givim. Nating se i olsem, stamba tingting blong Jehova i no jenis. Wan man blong Baebol bifo i talem se: “God i no olsem man, we i save giaman, hem i no olsem yumi, we yumi save jenisim tok blong yumi. Sipos hem i promes blong mekem wan samting be bambae hem i mas mekem.” (Namba 23:19) Yes, God bambae i no letem ol man oli gohed blong spolem wol ya. Defren olgeta, bambae hem i “spolem ol man ya we oli stap spolem wol,” mo taem blong hem i mekem samting ya i klosap finis.—Revelesen 11:18.

Jisas i talem se: “Olgeta we tingting blong olgeta i stap daon oli save harem gud, from we oli save kasem ol samting we God i promes blong givim long ol man blong hem.” (Matiu 5:5) Mo long sem tok ya, hem i talemaot samting we bambae i finisim ol trabol we oli stap spolem wol ya. Hem i tijim ol man blong hem blong oli prea  olsem: “Plis, yu mekem Kingdom blong yu i kam. Plis yu mekem samting we yu yu wantem i kamaot long wol, olsem we i kamaot long heven.” Taswe, Kingdom blong God nao bambae i mekem stamba tingting blong God, long wol ya i kamtru.—Matiu 6:10, NW.

God i tokbaot ol bigfala jenis we bambae Kingdom i mekem long wol ya, i se: “!Yu luk! Mi mi stap mekem olgeta samting oli kam niuwan bakegen.” (Revelesen 21:5) ?Olsem wanem? ?God i stap talem se bambae hem i mekem wan narafala wol bakegen? Nogat. Wol ya, God i mekem i gud nomo. Be ol man we oli stap “spolem wol ya,” olgeta nao we God bambae i finisim olgeta. Yes, bambae hem i finisim rul blong man wetem ol rod we oli folem blong spolem wol ya. Biaen, bambae hem i mekem we rul blong hem we i stap finis long heven, hemia “niufala heven,” bambae i rul antap long ol stret man long wol ya, hemia “niufala wol.”—Revelesen 21:1.

Ale, God bambae i mekem se wol ya i kasembak ol gudfala samting blong hem, blong mekem se laef i save gohed. Tabu spirit i pulum wan man blong tokbaot samting we God bambae i mekem, i se: ‘Yu stap lukaot gud long wol ya, yu mekem graon blong hem i kamgud we i gud.’ Yes, bambae weta i no moa save jenis i kam wan disasta bakegen. Antap long ol samting ya, God bambae i blesem wol ya blong i kam wan paradaes, mo graon bambae i givim plante kakae.—Ol Sam 65:9-13.

Pyarelal i sekretari blong Mohandas Gandhi, wan lida blong ol man India. Hem i raetem toktok we lida ya i bin talem, i se: “Wol ya i save givim evri samting we man i nidim, be sipos man i griri, bambae hem i harem se i no naf, hem i wantem kasem moa.” Ale, Kingdom blong God bambae i stretem samting we i stap pulum ol man blong spolem wol ya. Bambae hem i givhan long ol man blong oli sakemaot ol nogud tingting, olsem fasin ya blong wantem plante samting tumas. Profet Aesea i tokbaot samting ya i se: ‘Bambae i no moa gat man we i save mekem i nogud long narafala man,’ no i spolem wol. (Aesea 11:9) I tru, tede plante milian man long ol defdefren kantri oli stap lanem finis ol stret fasin blong Jehova. Oli lanem blong lavem God mo ol man raonabaot long olgeta. Oli lanem blong harem gud long ol samting we oli gat, mo blong no spolem ol laef samting raonabaot long olgeta. Oli lanem blong laef olsem we God i wantem. Yes, olgeta ya oli stap lanem ol fasin ya blong rerem olgeta blong laef long paradaes long wol ya.—Prija 12:13; Matiu 22:37-39; Kolosi 3:15.

Stori long Jenesis we i tokbaot olsem wanem God i mekem wol, i finis wetem toktok ya: ‘Mo taem God i luk olgeta wok ya we hem i mekem, hem i luk we oli gud we i gud tumas.’ (Jenesis 1:31) Yes, wol ya i naes tumas, bambae God i no save letem ol man oli gohed blong spolem. Yumi glad blong save se Jehova God, we i lavem yumi mo i mekem yumi, bambae hem i mekem we wol ya, i kamgud bakegen long fiuja. Hem i promes se: “Ol stret man ya bambae oli tekem graon ya i blong olgeta, mo bambae oli stap long hem gogo i no save finis.” (Ol Sam 37:29) ?Olsem wanem? ?Yu yu wan long ol “stret man” ya we bambae oli singaot wol ya se, i hom blong olgeta olwe?