?From Wanem Ol Man Oli No Moa Gat Respek Long Laef?
I IMPOTEN BLONG GAT RESPEK LONG LAEF
Taem yu mekem ol samting we i putum laef blong yu mo laef blong narafala long denja, hemia i soemaot se yu no gat respek long laef.
-
Fasin ya blong smok i mekem se man i save kasem kansa mo i mekem se i had blong bodi i faet agensem sik ya. Bighaf (90 pesen) blong ol man we oli ded from lang kansa, hemia olgeta we oli smok o oli stap klosap long man we i smok.
-
Evri yia, plante man oli safa from fasin ya we man i sutum plante man wantaem i ded. Wan ripot blong Stanford University i tokbaot fasin ya we man i sutum plante man i ded long wan skul, i talem se: “Nating se man i ronwe we i no kasem kil long bodi blong hem, be ol samting we oli bin hapen oli gohed blong mekem hem i harem nogud blong plante yia.”
-
Taem man i tekem drag o i dring nao i draevem trak, hem i putum laef blong ol narafala draeva mo ol man we oli wokbaot long rod long denja. Ol man we oli no gat respek long laef, oli save mekem se plante narafala oli kasem kil.
SAMTING WE YU SAVE MEKEM
Lukaot gud long helt blong yu. Ol nogud samting olsem smok, elektrik sigaret, dring bitim mak, mo tekem drag, oli save spolem laef blong yu mo laef blong ol narafala, olsem ol famle blong yu. Nating se i no isi, be yu yu naf blong stopem ol samting ya.
Tingbaot sefti blong yu mo blong ol narafala. Fiksimap ol samting long haos blong yu, blong narafala i no kasem kil. Lukaot gud taem yu stap draev, mo meksua se ol samting long trak blong yu oli wok gud. Mo no letem ol narafala oli fosem yu blong mekem ol samting we yu save kasem wan bigfala kil o ded from.
Kaen long ol narafala. Sipos yumi gat respek long laef, bambae yumi kaen long olgeta man, nating se oli kamaot long ol defdefren kantri, oli rij o pua, o laef blong olgeta i defren long yumi. Hemia from we fasin ya blong no laekem ol narafala, i stamba blong ol raf fasin mo ol faet we oli stap gohed raon long wol.
SAMTING WE MIFALA I STAP MEKEM
Mifala ol Witnes blong Jehova, mifala i tijim ol man blong tinghae long helt blong olgeta. Ol program blong mifala, olsem ol miting mo Baebol kos blong mifala, i halpem plante man blong oli stopem ol nogud fasin we i save spolem helt blong olgeta.
Mifala i folemgud ol rul blong sefti long ol konstraksen projek blong mifala. Ol volontia we oli givhan blong bildim ol haos wosip mo ol narafala bilding blong mifala, oli kasem ol trening blong sefti blong mekem se i no gat tumas aksiden. Mo oltaem mifala i jekemgud ol bilding we mifala i yusum blong meksua se oli sef.
Mifala i givhan taem i gat ol disasta. Long ol 12 manis we i pas, mifala i halpem ol man we oli safa long samwe 200 disasta. Mifala i spenem klosap 1.5 bilian vatu blong givim ol samting we oli nidim.
Long 2014, sik ya Ebola i stat blong spolem ol man long Wes Afrika, mo long 2018 i kasem Demokratik Ripablik blong Kongo. Long taem ya, mifala i tijim ol man olsem wanem blong lukaot gud blong oli no kasem rabis sik ya. Mifala i sanem sam man blong go long ol defdefren ples mo tokbaot topik ya “Fasin Blong Obei i Save Sevem Laef Blong Man.” Mo tu, mifala i wokem ol ples blong wasem han long ol haos wosip blong mifala, mo tokbaot long ol man se i impoten blong oli wasem han mo mekem sam narafala samting blong protektem olgeta.
Long Siera Leon, oli talemaot wan mesej long radio blong talem tangkiu long ol Witnes blong Jehova from we oli halpem ol narafala Witnes mo olgeta tu we oli no Witnes, blong protektem olgeta long sik ya Ebola.
a Long Medel Is bifo, ol man oli yusum ruf blong haos blong mekem plante samting tugeta. Taswe olgeta we oli folem loa ya oli soemaot se oli wantem protektem famle blong olgeta mo ol narafala.