TAEM wan man i smael long yu, ?yu mekem wanem? Plante taem yu smael long hem, mo yu glad. Yes, taem yu smael long wan fren no wan strenja, samting ya i save mekem hem i harem gud. Magdalina i talem se: “Hasban blong mi Georg, we i ded finis, hem i bin gat wan naesfala smael. Taem mitufala i lukluk mitufala, mi harem gud mo mi harem se mi sef.”

Wan trufala smael, i soem se man i glad, mo i harem gud. Wan atikol long buk ya Observer, (Association for Psychological Science, long Intenet) i talem se: “Smael . . . i fasin blong ol man.” Mo tu atikol ya i talem se, ol bebi we oli jes bon oli naf finis blong “kasem save sipos wan man i smael no i kros.” Mo tu, atikol ya i talem se: “Taem man i smael long yu, yu luksave wanem i stap long tingting blong hem, nao fasin we yu mekem long hem bambae i folem save ya.” *

Long Yunaeted Stet, ol man blong mekem stadi long Harvard Yunivesiti, oli stadi long fasin blong ol olfala mo ol man we oli stap lukaot long ol olfala. Ol man blong stadi oli talem se, taem ol man we oli lukaot long ol olfala oli soemaot long fes blong olgeta se “oli kaen, oli kea, oli tingbaot olgeta mo oli gat sore,” ol olfala ya oli harem gud mo bodi mo tingting tu i kam  gud. Taem oli no soemaot samting ya long fes blong olgeta, ol olfala oli harem nogud.

Taem yu smael, yu stap mekem i gud long yu wan. Ol ripot oli soemaot se, sipos yu smael, bambae yu glad moa, yu no wari tumas, mo yu save gat strong tingting. Be sipos yu stap strong fes, hemia i save spolem yu.

Magdalina, we yumi tokbaot hem finis, i wan Witnes blong Jehova long Wol Wo Tu. Oli putum hem mo sam famle blong hem long kalabus blong Ravensbrück long Jemani, from we oli no wantem folem tingting blong ol Nasi. Hem i talem se: “Sam taem ol gad oli stopem mifala blong mifala i no toktok wetem ol narafala presina. Be mifala i no save kontrolem smael long fes blong mifala. Smael blong mama mo sista blong mi i mekem mi mi glad, mo i givim paoa blong mi naf blong stanap strong kasem en.”

Maet yu harem se, ol wari blong laef oli mekem se yu no stap smael tumas. Be i gud blong tingbaot se, ol filing blong yumi oli soemaot tingting we yumi gat. (Ol Proveb 15:15; Filipae 4:8, 9) Taswe, maet i moa gud we oltaem yu traem putum tingting blong yu long ol gudfala samting. * Plante man oli luk se taem oli ridim Baebol mo oli prea, hemia i givhan long olgeta. (Matiu 5:3; Filipae 4:6, 7) !Tok ya “harem gud” mo “glad” mo sam narafala tok we i gat sem mining, oli kamaot plante handred taem long Baebol! I gud yu traem ridim wan no tu pej blong Baebol evri dei. Mo maet bambae yu sapraes se yu stap smael oltaem nomo.

Mo tu, i nogud we yu wet blong narafala i smael long yu. I gud we yu nao yu faswan blong smael, blong mekem narafala i save glad long ful dei. Yes, tingbaot se smael blong yu i wan nambawan presen we i save givhan long yu mo ol narafala we oli luk.