1. ?From wanem Ken i mekem rong desisen? ?Wanem i kamaot from?

KEN i gat wan impoten desisen blong mekem. Hem i save blokem ol nogud filing nao i mekem samting we i stret, no i save letem ol filing blong hem oli lidim hem, nao hem i mekem samting we i no stret. Baebol i talem se, Ken i mekem rong desisen. From samting ya, hem i kilim brata blong hem Ebel i ded, nao i no moa fren gud wetem Jehova.—Jenesis 4:3-16.

2. ?From wanem i impoten blong mekem ol gudfala desisen?

² Yumi tu, yumi mas mekem ol desisen, we sam oli impoten, sam nogat. Nating se i olsem, plante desisen oli save jenisim laef blong yumi. Taem yumi mekem ol gudfala desisen, yumi no gat tumas problem mo yumi gat pis. Be taem yumi mekem ol nogud desisen, yumi kasem plante problem nao yumi harem nogud.—Ol Proveb 14:8.

3. (1) ?Blong mekem ol waes desisen, yumi mas bilif long wanem? (2) ?Bambae yumi tokbaot wanem kwestin?

³ ?Wanem bambae i givhan long yumi, blong yumi  mekem ol waes desisen? Yumi mas bilif long God, mo yumi trastem hem se hem i wantem givhan long yumi, mo bambae hem i givim waes we yumi nidim blong mekem ol gudfala desisen. Mo tu, yumi mas bilif long Tok blong God, mo trastem ol advaes blong hem. (Ridim Jemes 1:5-8.) Taem yumi kam klosap long Jehova mo yumi laekem Baebol tumas, yumi bilif se Jehova i save samting we i moa gud long yumi. Taswe, bifo we yumi mekem wan desisen, yumi lukaot advaes long Baebol. ?Be olsem wanem blong kam gud moa blong mekem ol desisen? ?I stret we yumi jenisim desisen samtaem?

4. ?Wanem desisen we Adam i mas mekem, mo wanem i kamaot from?

⁴ Stat long fas man, Adam, ol man oli mas mekem ol impoten desisen. Adam i mas mekem desisen se bambae hem i lesin long Jehova no long woman blong hem, Iv. Hem i jus blong lesin long Iv, nao Iv i pulum hem blong i mekem wan nogud desisen. From samting ya, Jehova i ronemaot Adam long garen blong Iden, mo biaen hem i ded. Tede, yumi stap harem nogud from desisen blong Adam.

5. ?Yumi mas gat wanem tingting long saed blong ol desisen?

⁵ Sam man oli ting se laef bambae i isi moa, sipos oli no nid blong mekem ol desisen. Maet yu yu gat sem tingting. Be i gud blong tingbaot se Jehova i no wokem man olsem wan robot we i no save tingting mo mekem desisen. Hem i givim Baebol blong tijim yumi olsem wanem blong mekem ol waes desisen. Jehova i givim wok long yumi blong mekem ol desisen, mo wok ya i save givhan long yumi. Yu traem tingbaot sam eksampol.

6, 7. ?Wanem desisen we ol man Isrel oli mas mekem? ?From wanem desisen ya i had? (Yu luk pija long stat blong stadi.)

⁶ Taem ol man Isrel oli stap long Promes Lan, oli mas mekem desisen se bambae oli wosipim Jehova no ol narafala god. (Ridim Josua 24:15.) I luk olsem se desisen ya i isi nomo. Nating se i olsem, be i save givim laef no ded long olgeta. Long taem blong ol jaj, ol man Isrel oli mekem plante nogud desisen. Oli no moa wosipim Jehova be oli wosipim ol giaman god. (Jajes 2:3, 11-23) Long taem blong profet Elaeja, ol man blong God oli mas mekem desisen se bambae oli wosipim Jehova no giaman god ya Bal. (1 King 18:21) Maet yu ting se hemia wan isi desisen from we oltaem i moa gud blong wosipim Jehova. Man we i waes i no wantem wosipim wan giaman god. Be Baebol i talem se ol man Isrel oli no save “mekemap tingting” blong olgeta, oli no save mekem wan desisen. Be Elaeja i waes, nao hem i pulum  olgeta blong oli mekem wosip long tru God, Jehova.

⁷ ?From wanem i had blong ol man Isrel oli mekem wan waes desisen? Fas samting se, oli no bilif long Jehova, mo oli no wantem lesin long hem. Oli no trastem Jehova, mo oli no tekem taem blong kasem save long hem mo waes blong hem. Sipos oli bin kasem save, hemia bambae i givhan long olgeta blong oli mekem ol waes desisen. (Ol Sam 25:12) Namba tu samting se, ol man blong ol narafala kantri oli pulum tingting blong ol man Isrel. Oli jenisim tingting blong olgeta mo oli mekem desisen blong olgeta tu. From samting ya, ol man Isrel oli folem tingting blong ol man ya, nao oli wosipim ol giaman god. Jehova i givim woning plante yia finis long ol man Isrel se, samting ya i save hapen.—Eksodas 23:2.

8. ?Eksampol blong ol man Isrel i tijim yumi long wanem impoten samting?

⁸ Eksampol blong ol man Isrel i tijim yumi se sipos yumi wantem mekem ol waes desisen, yumi mas save gud Baebol. Galesia 6:5 i talem se, hem i wok blong yumi wanwan blong mekem ol desisen. Taswe, yumi no mas givim wok ya i go long narafala man. Be yumi wanwan i mas kasem save long samting we i stret long tingting blong God, nao yumi mekem desisen folem samting ya.

9. ?From wanem i nogud blong letem narafala i mekem desisen blong yumi?

⁹ ?Olsem wanem yumi save letem narafala i mekem desisen blong yumi? Hemia taem yumi letem narafala i pulum yumi blong folem wan rod we i no stret. (Ol Proveb 1:10, 15) Hemia i save spolem yumi nomo. Yumi mas letem tingting we yumi trenem folem Baebol i lidim yumi. Sipos yumi letem narafala i mekem desisen blong yumi, i olsem se yumi jus blong folem hem. Desisen olsem i save mekem yumi kasem bigfala trabol.

10. ?Pol i givim wanem woning long ol Kristin long Galesia?

¹⁰ Aposol Pol i givim woning long ol Kristin long Galesia, se oli no mas letem narafala i mekem prapa desisen blong olgeta. (Ridim Galesia 4:17.) Sam long ol brata long Galesia oli stap traem blong mekem desisen blong ol narafala long kongregesen. ?From wanem? From we oli no wantem se ol brata oli folem ol aposol, be oli wantem se oli folem olgeta nomo. Oli no gat tingting daon, mo oli no respektem raet we ol brata oli gat, blong mekem prapa desisen blong olgeta.

11. Taem narafala i mas mekem wan desisen, ?olsem wanem yumi save givhan?

¹¹ Gudfala eksampol blong aposol Pol i save tijim yumi. Hem i save se ol brata oli gat raet blong mekem prapa desisen blong olgeta, mo hem i respektem raet ya. (Ridim 2 Korin 1:24.) Tede, ol  elda oli save folem eksampol ya taem oli givim advaes long samting we wanwan man i gat raet blong jusum. Oli glad blong serem ol save blong Baebol long ol brata mo sista. Be oli letem olgeta wanwan oli mekem prapa desisen blong olgeta, from we olgeta nao bambae oli fesem samting we i kamaot from. Taswe lesen we yumi lanem, se: Yumi save givhan long ol narafala brata mo sista blong oli kasem save long advaes blong Baebol we i stret long problem blong olgeta. Be oli gat raet blong mekem prapa desisen blong olgeta, mo hemia i wok blong olgeta wanwan. Taem oli mekem waes desisen, oli save kasem gudfala frut. Taswe, yumi no mas ting se yumi gat raet blong talem wanem desisen we narafala i mas mekem.

12, 13. ?From wanem i denja blong mekem desisen taem yumi kros no tingting i foldaon?

¹² Tede, plante man oli folem filing blong olgeta taem oli mekem desisen. Be hemia i wan denja. Baebol i givim woning se yumi no mas folem filing blong yumi. (Ol Proveb 28:26) Yumi no save trastem filing blong yumi, from we “oltaem nomo, tingting [“hat,” NW] blong man i stap giaman long hem bakegen. I no gat narafala samting we i save giaman olsem, i nogud we i nogud olgeta.” (Jeremaea 17:9) I gat plante eksampol long Baebol we oli soemaot se taem man i folem filing blong hem, hem i kasem plante trabol. (1 King 11:9; Jeremaea 3:17; 13:10) Taswe, sipos yumi mekem desisen folem filing blong yumi, ?wanem i save hapen?

¹³ Jehova i talem se yumi mas lavem hem wetem fulhat blong yumi, mo tu, yumi mas lavem ol man raonabaot long yumi. (Matiu 22:37-39) I tru se ol filing long hat oli impoten, be yumi mas lukaotgud. Olsem yumi tokbaot finis, Baebol i soemaot se i denja blong letem ol  filing oli bos long yumi mo samting we yumi mekem. Olsem taem man i kros, i had blong hem i mekem wan gudfala desisen. (Ol Proveb 14:17; 29:22) Mo tu, taem tingting i foldaon, i had blong mekem wan waes desisen. (Namba 32:6-12; Ol Proveb 24:10) Yumi mas letem ol loa blong Jehova oli lidim yumi. (Rom 7:25) Taem yumi mekem ol impoten desisen, yumi no mas letem ol filing oli lidim yumi.

14. ?Wanem i soemaot se samtaem i stret blong jenisim desisen?

¹⁴ Yumi mas mekem ol waes desisen. Be man we i waes i save se samtaem hem i mas jenisim bakegen wan desisen we hem i mekem finis. Jehova God i soemaot nambawan eksampol. Yu traem tingbaot samting we hem i mekem long ol man Nineve long taem blong Jona: “Taem God i luk ol samting ya we oli mekem, mo we oli lego ol rabis fasin blong olgeta, hem i jenisim tingting blong hem, i no panisim olgeta olsem we hem i talem fastaem.” (Jona 3:10) Taem Jehova i luk se ol man Nineve oli lego rabis fasin blong olgeta, hem i jenisim desisen blong hem. Samting ya i soemaot se hem i no save mekem i strong tumas long ol man, be hem i gat tingting daon mo sore. Taem man i mekem desisen, plante taem hem i no tingting gud fastaem. Be Jehova i no olsem. Hem i tingting gud bifo we hem i mekem desisen, mo hem i mekem olsem taem hem i kros tu.

15. Maet i gud yumi jenisim wan desisen, ?from wanem?

¹⁵ I gud blong tingtingbak long wan desisen taem i gat sam jenis i kamaot. Tingbaot se, Jehova tu i jenisim desisen blong hem. (1 King 21:20, 21, 27-29; 2 King 20:1-5) Mo tu, maet yumi jenisim desisen taem yumi kasem save moa long wan problem. Traem tingbaot King Deved. Hem i kasem ol save we i rong long saed blong Mefiboset, smol bubu blong Sol, nao hem i mekem desisen we i no stret. Biaen, Deved i kasem stret save long saed ya, nao hem i jenisim desisen blong hem. (2 Samuel 19:24-29) Samtaem i waes blong yumi mekem olsem.

16. (1) ?I gud yumi folem wanem advaes taem yumi mekem desisen? (2) ?From wanem yumi mas tingting bak long sam desisen, mo olsem wanem blong mekem?

¹⁶ Baebol i talem se yumi no mas hareap blong mekem ol impoten desisen. (Ol Proveb 21:5) Yumi mas tekem taem blong tingting gud long evri samting, nao yumi save mekem desisen we i waes. (1 Tesalonaeka 5:21) Hed blong famle i mas tekem taem blong stadi long Baebol mo ol buk blong yumi, bifo we hem i mekem desisen. I gud tu blong harem tingting blong ol narafala long famle. Jehova i talem long Ebraham blong i  lesin long woman blong hem. (Jenesis 21:9-12) Ol elda tu oli mas tekem taem blong stadi long Baebol. Nao sipos i gat sam niu save i kamaot we i mekem se oli mas jenisim wan desisen blong olgeta, bambae oli no fraet se ol narafala oli save lusum respek long olgeta. Ol elda we oli lesin long narafala mo oli gat tingting daon, oli rere blong jenisim tingting mo desisen blong olgeta taem i gat nid. Mo i gud yumi evriwan i folem eksampol blong olgeta. Hemia i save mekem se kongregesen i gat pis mo i joen gud.—Ol Wok 6:1-4.

17. ?Wanem i save givhan long yumi blong mekem ol waes desisen?

¹⁷ Sam desisen oli impoten tumas, olsem desisen ya se bambae yu mared no nogat, no bambae yu mared long hu. Wan narafala impoten desisen, hemia wetaem blong statem wok blong fultaem paenia. Bifo we yumi mekem ol impoten desisen ya, yumi mas tingting gud mo prea long Jehova. Maet hemia i tekem taem, be sipos yumi wantem mekem wan waes desisen, yumi mas trastem Jehova, lesin long advaes blong hem, mo folem rod we hem i soemaot. (Ol Proveb 1:5) Jehova i givim ol nambawan advaes long Baebol. Taswe i impoten blong stadi long Baebol mo prea blong Jehova i lidim yumi. Hem i save givim ol fasin we yumi nidim, blong mekem ol desisen we oli laenap wetem tingting blong hem. Bifo we yumi mekem ol impoten desisen, yumi mas askem se: ‘?Desisen ya bambae i soemaot se mi lavem Jehova? ?Bambae i mekem se famle i glad mo i gat pis? ?Bambae i soemaot se mi mi gat longfala tingting mo mi kaen?’

18. ?From wanem Jehova i wantem se yumi mekem prapa desisen blong yumi?

¹⁸ Jehova i no fosem yumi blong lavem hem mo blong mekem wok blong hem. Be hem i letem yumi blong jus. Mo hem i respektem raet ya blong yumi blong jus. (Josua 24:15; Prija 5:4) Be taem yumi mekem wan desisen we i stanap long Baebol, hem i wantem se yumi wok folem desisen ya. Taem yumi trastem ol advaes blong Jehova mo yumi folem ol rul blong hem, yumi save mekem ol waes desisen. Mo tu, yumi soemaot se yumi no gat tu tingting.—Jemes 1:5-8; 4:8.