Wan Kwestin

?From wanem ol Witnes blong Jeova oli no joen long kastom ya blong leftemap glas mo dring blong ona long wan man no wan samting, nating se Baebol i no tokbaot samting ya?

Fasin ya blong leftemap wan glas waen (no wan narafala alkol) mo dring blong ona long wan man no wan samting, i wan kastom blong longtaem finis. Plante ples long wol oli stap folem kastom ya, nating se fasin we oli stap mekem i defren lelebet long wanwan kantri. Samfala, taem oli leftemap glas blong olgeta, samtaem oli bangem smol wetem glas blong narafala blong mekem i ring. Plante taem, man ya we i leftemap glas blong hem i talemaot sam toktok blong talem se hem i hop we narafala i kasem glad, gat gudfala helt, gat longfala laef, no wan samting olsem. Ale, ol narafala we oli joen wetem hem oli talemaot se oli agri no oli leftemap glas blong olgeta mo oli dring smol waen. Plante man oli tingbaot samting ya olsem wan kastom we i no rili gat mining blong hem no oli ting se hem i wan rod blong soem kaen fasin long narafala. Be, i gat sam gudfala risen from wanem ol Witnes blong Jeova oli no joen long kastom ya.

Ol Kristin oli wantem we narafala i faenem glad mo gat gudfala helt. Long wan leta we hed kampani long faswan handred yia i bin raetem i go long ol kongregesen, oli bin yusum wan tok we i save minim “gudfala helt long yufala,” “yufala i stap gud,” no “ol samting i ron gud.” (Ol Wok 15:29) Mo sam man blong trufala wosip oli bin talem long ol king se: “King, yu yu masta blong mi. Prea blong mi we olgeta we bambae oli kamaot biaen long yu bambae oli stap holem nem ya king gogo i no save finis.” No oli talem se: “King, yu yu hae we yu hae, mo bambae yu yu stap longtaem.”—1 King 1:31; Nehemaea 2:3.

?Kastom ya blong leftemap wan glas waen mo dring blong ona long wan man no wan samting, i stat olsem wanem? Wajtaoa blong Jenuware 1, 1968, i bin talemaot toktok we i stap long buk ya The Encyclopaedia Britannica (1910), buk namba 13 blong hem, pej 121, i se: “I luk olsem se kastom ya blong yusum wan glas waen mo dring blong hop se narafala i gat gud ‘helt,’ i kamaot long wan kastom blong sam skul bifo. Oli bin dring olsem blong mekem wan sakrefaes long ol god mo ol dedman. Taem ol man Gris mo Rom oli stap kakae, oli kafsaedem wan dring i go long ol god blong olgeta olsem wan sakrefaes. Long taem blong ol spesel lafet oli stap leftemap kap waen mo dring i go long ol god ya mo long ol dedman.” Buk ya i gohed blong talem se: “Oltaem fasin ya blong dring blong hop se wan man i gat gud helt i joen wetem ol kastom ya blong dring blong mekem sakrefaes.”

?Mining blong kastom ya i stap yet tede? Wan buk (1995 International Handbook on Alcohol and Culture) i talem se: “Maet [fasin ya blong leftemap glas mo dring blong ona long wan man no wan samting] i wan kastom we yumi stap holem yet nating se yumi no tingbaot we i joen wetem ol skul bifo. Ol man bifo oli stap kafsaedem wan tabu wota blong givim, olsem wan sakrefaes, i go long ol god: [maet oli kafsaedem] blad no waen blong askem wan gudfala samting i kambak long olgeta no oli mekem wan prea we oli askem long en blong hem blong gat ‘!longfala laef!’ no blong gat ‘!gudfala helt!’ ”

I tru, hemia i no min se evri samting, saen, no kastom we oli bin kamaot long ol giaman skul bifo, oli tabu blong wan trufala Kristin i holem no mekem. Tingbaot frut ya blong grenadin. Wan risej buk blong Baebol i talem se: “I luk olsem se ol hiten skul oli bin yusum ol grenadin olsem wan tabu saen long wosip blong olgeta.” Be yet, God i askem hae pris blong hangem ol grenadin we oli wokem long tred, long klos blong hem. Solomon tu i bin yusum ol grenadin blong flasem tufala kopa pos blong tempol. (Eksodas 28:33; 2 King 25:17) Long taem bifo, ring blong mared tu i bin joen wetem bilif blong giaman skul. Be long taem blong yumi i no gat plante man i save samting ya. Oli tingbaot ring blong mared olsem wan samting blong soemaot long ol narafala man se oli mared, hemia nomo.

?Olsem wanem long fasin ya blong yusum waen wetem wosip? Wan eksampol hemia taem ol man Sekem we oli stap wosipim Bal, oli go long “haos blong god blong olgeta, mo long ples ya, oli stap kakae, oli stap dring, mo oli stap jikim [“singaot trabol i kam long,” NW ] King Abimelek,” pikinini blong Gideon. (Jajes 9:22-28) ?Yu ting se wan man we i wantem stap tru long Jeova bambae i joen wetem olgeta ya blong dring mo blong singaot wan giaman god blong agensem Abimelek? Amos i tokbaot wan taem we bambae plante man Isrel oli rebel agens long Jeova, hem i talem se: “Oli ledaon long saed blong evri olta, mo oli yusum waen we ol man oli givim blong  pem faen blong olgeta, blong dring long haos blong ol god blong olgeta.” (Amos 2:8, NW ) Maet oli bin kafsaedem waen ya olsem wan sakrefaes long ol god no maet oli bin dring nomo blong ona long ol god ya. ?Be olsem wanem? ?Yu ting se ol man blong wosipim trufala God oli bin joen wetem olgeta long wan samting olsem? (Jeremaea 7:18) ?Olsem wanem? ?Bambae wan man blong wosipim trufala God i leftemap wan glas blong waen mo askem wan narafala god blong givhan no blesem fiuja blong wan man?

I gud blong makem se samtaem olgeta we oli wosipim Jeova oli bin leftemap han blong olgeta mo askem long Jeova blong hem i mekem gudfala samting i kamtru. Oli leftemap han blong olgeta i go long trufala God. Yumi ridim se: “Nao King Solomon i go stanap long fran blong Olta blong Hae God . . . mo i leftemap han blong hem i go long heven blong i prea. Nao hem i talem se: ‘Hae God. Yu yu God blong mifala ol laen blong Isrel, mo mifala i man blong yu. I no gat wan god long heven mo long wol ya, we i olsem yu . . . Hae God, yu yu stap long hom blong yu long heven. Plis yu harem prea blong mifala, mo yu fogivim mifala, yu tekemaot ol sin blong mifala.’ ” (1 King 8:22, 23, 30) Long sem fasin, Esra i talem se, “ ‘!Hae God i God we i hae we i hae! !Yumi presem hem!’ Mo olgeta evriwan oli leftemap han blong olgeta, oli talem se, ‘!Amen! !Amen!’, mo oli nildaon, oli bodaon we fes blong olgeta i godaon kasem graon blong mekem wosip long Hae God.” (Nehemaea 8:6; 1 Timoti 2:8) I klia se ol trufala man blong God oli no stap leftemap han blong olgeta i go long heven blong askem wan blesing long god blong laki. Nogat.—Aesea 65:11.

Tede plante man we oli joen long kastom ya blong leftemap glas waen no wan nara dring, oli no tingbaot se oli stap askem wan ansa no wan blesing long wan god. Be long semtaem oli no save eksplenem from wanem oli leftemap glas waen blong olgeta i go antap. Nating se ol man ya oli no tingbaot se kastom ya i joen wetem ol giaman god, hemia i no min se i oraet nomo blong wan trufala Kristin i folem fasin blong olgeta. Nogat.

Fulap man i save finis se ol Witnes blong Jeova oli no joen long plante defdefren kastom no fasin we ol narafala man raonabaot long olgeta oli stap mekem. Wan eksampol hemia taem plante man oli salut no mekem nara saen, long fored blong wan samting we i pija blong kantri no long flaeg blong kantri. Oli no tingbaot fasin ya olsem wan kaen wosip. Ol trufala Kristin oli no blokem narafala blong folem ol fasin olsem, be olgeta wanwan bambae oli no joen long hem. Plante Witnes we oli save se bambae i gat wan seremoni olsem, oli tingbaot se maet i moa waes blong no kam long taem blong seremoni ya, olsem nao oli no mekem ol narafala oli kros long olgeta. Nomata wanem desisen wanwan Witnes i tekem, tingting blong olgeta i strong blong no mekem eni aksen we i joen wetem fasin blong leftemap kantri, from we ol fasin olsem oli no laenap wetem Baebol. (Eksodas 20:4, 5; 1 Jon 5:21) Maet plante man oli no ting se fasin ya blong leftemap glas mo dring blong ona long wan man no wan samting, i joen wetem wosip. Be i gat ol gudfala risen from wanem ol Kristin oli no joen long fasin ya. Fasin ya i kamaot long wan kastom blong ol skul bifo, mo naoia yet hem i olsem we man i stap askem long ‘heven’ blong i givim wan blesing, yes, hem i olsem se man i askem help long wan narafala paoa we i bitim paoa blong hem blong i givhan long hem.—Eksodas 23:2.