Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

“Bigfala Laet” Blong Baebol i Saenaot Long Olfala Laebri Long Rasia

“Bigfala Laet” Blong Baebol i Saenaot Long Olfala Laebri Long Rasia

“Bigfala Laet” Blong Baebol i Saenaot Long Olfala Laebri Long Rasia

TU MAN blong hae save, tufala wanwan i wokbaot long plante ples blong traem faenem ol olfala hanraet blong Baebol. Tufala i pas long ol draeples, lukluk long ol hol blong ston, ol haos we ol pris oli tren long olgeta, mo long ol olfala haos antap long ol klif. Plante yia biaen, tufala i mit long wan laebri we i olfala moa long ol narafala laebri long Rasia. Long ples ya, tufala i faenem sam olfala hanraet blong Baebol we oli pulum intres blong ol man long wol bigwan, i bitim ol narafala hanraet blong Baebol. ?Hu ya tufala man ya? ?Olsem wanem ol sas samting we tufala i faenem, oli kam long Rasia?

Ol Olfala Hanraet Oli Leftemap Tok Blong God

Blong save hu ya wan long tufala man ya, yumi mas tingting bak long ol yia jes afta long 1800. Long taem ya, ol man Yurop oli stap kasem plante niufala save. Long taem ya save blong ol saentis i kam antap, mo ol wanwan laen blong man oli traehad blong yusum waes blong olgeta blong wokem plante niufala samting. From samting ya, plante man oli no moa holemtaet ol kastom mo bilif we oli bin folem longtaem finis i kam. Plante man we oli skulgud, oli traem pulum ol man blong ting se oli no nidim Baebol. Sam long olgeta oli stap talemaot se maet Baebol i no tru.

Samfala we oli bilif long Baebol, oli ting se sipos oli faenem sam olfala hanraet blong Baebol, bambae olgeta nao oli pruvum se Baebol i Tok blong God. Be long taem ya, oli no faenem ol hanraet ya yet. Sipos oli faenem sam hanraet we oli olfala moa long olgeta we oli gat finis, ol hanraet ya bambae oli witnes se ol tok blong Baebol i stret, nating se plante man oli bin traehad blong spolem no jenisim tok ya. Mo tu, ol olfala hanraet ya bambae oli soemaot klia sam haf blong Baebol we samfala oli tanem i no stret.

Jemani, hemia nao ples we ol man oli raorao moa long saed blong Baebol. Long ples ya, wan yangfala man i lego gudfala wok blong hem olsem tija long yunivesiti, blong mekem wan trip. Trip ya i lidim hem blong faenem wan samting long saed blong Baebol we i impoten moa i bitim ol narafala samting we ol man long taem bifo oli bin faenem. Nem blong man ya we i wan man blong stadi dip long Baebol, hemia Konstantin von Tischendorf. Hem i no agri nating long ol man blong hae save we oli agensem Baebol. Ale, taem hem i pruvum se tok blong olgeta i no stret, semtaem hem i soemaot se Baebol i tru. Long faswan trip blong hem long 1844, hem i go long draeples blong Sinae. Long ples ya hem i faenem wan samting we i gud tumas. Long wan haos we ol pris oli tren long hem, man ya i lukluk insaed long wan tin doti, nao hem i sek long wan olfala kopi blong Baebol ya Septuagint, hemia Hibru haf blong Baebol we oli tanem i go long Grik lanwis. !Baebol ya we hem i faenem, i olfala moa i bitim olgeta narawan we ol man oli bin faenem bifo!

Tischendorf i glad we i glad. Hem i tekem 43 pej i go wetem hem. Hem i ting se i mas gat moa, ale long 1853 hem i gobak blong lukaotem sam narawan, be hem i faenem wan pis blong wan hanraet nomo. ?Wanem i hapen long ol narawan? Tischendorf i no moa gat mane, ale hem i askem long wan rijman blong i givim mane long hem blong hem i save go lukaotem ol hanraet ya bakegen. Ale hem i aot long kantri blong hem blong mekem wan narafala trip. Be bifo we hem i aot, hem i go luk king blong Rasia.

King i Intres Long Wok Blong Hem

Bigfala skul blong Rasia, hemia Otodoks. Taswe, ating Tischendorf we hem i wan Protestan, i no save sipos king blong Rasia bambae i glad blong luk hem no nogat. Be i gud tumas we ol man Rasia tu oli stap tekem plante niufala tingting mo fasin long taem ya. Oli stat tinghae long edukesen, ale from samting ya, long yia 1795, Kwin Catherine 2 (narafala nem blong hem Haefala Catherine) i bildim Imperial Laebri blong St. Petersburg. Hemia faswan laebri long Rasia we olgeta man oli fri blong go long hem, mo bigfala save we i stap insaed long ol buk blong hem, i givhan long plante milian man.

Fulap man oli talem se Imperial Laebri i moagud i bitim ol narafala laebri long Yurop. Be wan samting nomo. Fifti yia afta we oli wokem laebri ya, i gat sikis Hibru hanraet nomo i stap long hem. Laebri ya i no naf blong givhan long ol man Rasia we oli stap wantem save moa long ol olfala lanwis blong Baebol, mo long ol defdefren Baebol. Catherine 2 i sanem finis sam man blong hae save oli go long ol yunivesiti long Yurop blong oli stadi long Hibru lanwis. Taem oli kambak, oli stat tijim kos blong Hibru lanwis long ol skul we ol pris blong Otodoks jos blong Rasia oli tren long hem. Ol man blong hae save long Rasia oli stat tu blong tanem olfala hanraet blong Baebol long Hibru i kam wan Baebol long lanwis blong Rasia. Be oli no gat naf mane blong finisim wok ya. Mo tu, sam lida blong jos we oli holem ol tingting blong bifo, oli agensem wok blong olgeta. ‘Laet i no saen’ gud yet, blong givhan long olgeta we oli stap lukaotem save blong Baebol.

Wantaem nomo, King Alexander 2 i soem se hem i glad long wok blong Tischendorf, mo hem i givim mane blong halpem wok blong hem. Nating se samfala “oli jalus mo oli agensem” Tischendorf bitim mak, be hem i go long Sinae, mo i karem las haf blong hanraet blong Septuagint i kambak. * Biaen oli putum nem long hanraet ya se Codex Sinaiticus. Kam kasem tede, hemia wan long ol hanraet blong Baebol we oli olfala moa long ol narawan. Taem Tischendorf i kamtru bakegen long St. Petersburg, hem i hareap blong go luk king, long haos we king i stap long hem long taem blong kolkol. Hem i askem long king blong i sapotem “wan bigfala wok we i bitim ol narafala wok blong jekem mo stadi long Baebol”​—hemia blong wokem wan Baebol we i stanap long hanraet ya we oli jes faenem. Biaen, oli putum hanraet ya i stap long Imperial Laebri. King i glad blong sapotem wok ya. Tischendorf i haremgud tumas, mo biaen i raetem se: “God i givim Baebol blong Sinae long ol man long taem blong yumi . . . olsem wan bigfala laet we i saengud, blong soemaot trufala hanraet blong Tok blong God, mo blong givhan long yumi blong pruvum se Baebol i tru, nao yumi save ansa long ol man we oli agens.”

Oli Faenem Ol Sas Samting Long Saed Blong Baebol Long Crimea

Long stat blong stori ya, yumi tokbaot wan narafala man blong hae save, we hem tu i stap lukaotem ol sas trutok blong Baebol. ?Hu ya man ya? Sam yia bifo we Tischendorf i kambak long Rasia, Imperial Laebri i sapraes bitim mak taem wan man i karem fulap hanraet mo buk i kam long hem. Samting ya i pulum intres blong king kwiktaem. Plante man blong hae save long ol defdefren ples long Yurop, olgeta tu oli hareap nomo blong kam long Rasia. Oli sapraes we oli sapraes long samting we oli luk. Long fored blong olgeta, i gat wan bigfala hip buk wetem sam narafala samting. I gat 2,412 buk evriwan, 975 long olgeta oli hanraet mo skrol, mo 45 long ol hanraet ya, oli hanraet blong Baebol we ol man oli raetem bifo long yia 900. Samting we ol man oli sapraes moa long hem, hemia se klosap olgeta buk ya wan man nomo i hivimap. !Man ya blong hae save, hem i wan Karaet we i gat 70 yia blong hem, nem blong hem Abraham Firkovich! ?Hu ya ol Karaet? *

King tu i wantem save samting ya. Rasia i stap kam bigwan moa, i stap tekem graon blong sam narafala kantri. From samting ya, i gat sam narafala laen naoia oli stap insaed long Rasia. Laen we i stap long naesfala eria blong Crimea klosap long Blak Si, i olsem ol man Jiu be i folem ol kastom blong ol man Teki mo i toktok lanwis we i lelebet olsem Tatar. Ol Karaet ya oli kamaot long laen blong ol man Jiu we oli bin stap kalabus long Babilon, afta we ol ami blong Babilon oli spolem Jerusalem long yia 607 B.K.T. Be ol Karaet oli no olsem ol lida blong skul blong ol man Jiu, from we oli sakemaot Talmud mo oli tinghevi long fasin blong ridim Baebol. Ol Karaet blong Crimea oli wantem tumas blong soemaot long king se oli defren long ol lida blong ol man Jiu. Oli wantem se king i tingbaot olgeta olsem wan defren grup. Ale, oli soemaot ol olfala hanraet blong ol Karaet, blong pruvum long king se oli kamaot long laen blong ol man Jiu we oli bin kam long Crimea afta we oli aot long kalabus long Babilon.

Fastaem, Firkovich i lukaot ol olfala buk mo hanraet long Chufut-Kale, hemia ol haos antap long ol bigfala klif long Crimea. Blong plante handred yia, ol Karaet oli stap long ol haos ya mo oli mekem wosip insaed long ol smosmol haos ya we oli wokem long ol ston blong ol klif ya. Ol Karaet oli neva spolem ol olfala kopi blong Baebol we i gat prapa nem blong God, Jeova, i stap long olgeta. Hemia from we oli gat bigfala respek long ol samting we i tabu. Oli putum ol hanraet ya i stapgud long wan smol haos we oli kolem genizah, wan Hibru tok we i minim “ples blong haed.” From we ol Karaet oli gat bigfala respek long nem blong God, oli no tajem ol hanraet ya.

Nating se fulap das i kavremap ol hanraet ya long ol genizah, be Firkovich i gohed nomo blong lukaot olgeta. Long wan genizah, hem i faenem wan hanraet blong 916 K.T. Naoia oli kolem hanraet ya se Petersburg Codex Blong ol Laswan Profet. Hem i wan kopi blong Hibru haf blong Baebol we i olfala moa long klosap olgeta narawan.

Firkovich i hivimap fulap buk mo hanraet, ale long 1859 hem i wantem givim olgeta oli go long Imperial Laebri. Long 1862, Alexander 2 i givhan blong pem ol buk ya long bigfala praes blong 125,000 rubles. !Long taem ya, mane we laebri i yusum long wan fulyia, hem i 10,000 rubles nomo! Wan long ol hanraet ya we oli pem, hemia Leningrad Codex (B 19A). Oli bin raetem long yia 1008, mo hem i wan kopi blong fulwan Hibru haf blong Baebol we i olfala moa long klosap olgeta narawan. Wan man blong hae save i talem se “ating hanraet ya blong Baebol i moa impoten i bitim ol narawan, from we ol laswan Hibru Baebol we oli wokem oli stanap long hanraet ya.” (Lukluk bokis.) Long semfala yia, 1862, oli prentem Codex Sinaiticus blong Tischendorf, we ol man blong big save long wol oli tinghae long hem.

Laet Long Saed Blong Spirit Long Taem Blong Yumi

Naoia, laebri ya we oli kolem Nasnal Laebri blong Rasia, hem i gat plante moa olfala hanraet long hem i bitim klosap olgeta narafala laebri long wol. * Long tu handred yia we i pas, oli jenisim nem blong laebri ya seven taem, folem ol samting we i hapen long Rasia. Wan nem we plante man oli save, hemia Stet Saltykov-Shchedrin Pablik Laebri. Ol trabol we i kamaot long ol yia 1900 oli spolem sam samting long laebri ya, be ol hanraet blong hem oli stapgud tru long tufala wol wo mo faet blong Leningrad. ?Ol hanraet ya oli givhan long yumi olsem wanem?

Plante Baebol blong yumi naoia oli stanap long ol olfala hanraet ya we yumi save trastem. From olgeta ya nao ol man we oli lukaot trutok oli save ridim wan Baebol we ol tok blong hem i klia. Olfala hanraet blong Sinaiticus mo Leningrad, tufala i bin givhan bigwan long ol Witnes blong Jeova taem oli wokem New World Translation of the Holy Scriptures, we oli prentem fulwan long 1961. Olsem nao, tufala buk ya we New World Baebol Translesen Komiti i yusum, Biblia Hebraica Stuttgartensia mo buk blong Masta Kittel, Biblia Hebraica, tufala i stanap long Leningrad Codex. Fo Hibru Alfabet we oli minim nem blong God, oli stap 6,828 taem long tufala buk ya.

Long olgeta man we oli ridim Baebol, sam nomo oli luksave se oli mas talem tangkiu from laebri blong St Petersburg mo ol hanraet blong hem, we sam long olgeta oli karem faswan nem blong taon ya, Leningrad. Be yumi mas talem bigfala tangkiu moa long Jeova we i raetem Baebol, mo we i stap givim laet long yumi long saed blong spirit. From samting ya, man blong raetem Ol Sam i askem long God se: “Plis yu sanem laet blong yu mo trutok blong yu i kam. Mi wantem blong tufala i lidim mi.”​—Ol Sam 43:3.

[Ol Futnot]

^ Mo tu, hem i karem wan kopi blong fulwan Kristin Grik haf blong Baebol, we oli raetem afta long yia 300 K.T.

^ Blong kasem moa save long saed blong ol Karaet, ridim stori ya “Ol Karaet Mo Fasin Blong Olgeta Blong Lukaot Trutok,” we i stap long Wajtaoa blong Julae 15, 1995.

^ Oli salem bighaf blong Codex Sinaiticus i go long Musium blong Briten. Sam pis nomo oli stap long Nasnal Laebri blong Rasia.

[Bokis blong pija long pej 13]

OLI SAVE NEM BLONG GOD MO OLI YUSUM

From we Jeova i waes we i waes, hem i meksua se Tok blong hem Baebol, i stapgud kam kasem taem blong yumi. Long ol handred yia we oli pas, plante man blong mekem ol kopi blong Baebol oli hadwok blong mekem se Baebol i stap. Sam man we oli rili traehad blong mekem ol stret kopi, hemia ol Masoret, ol Hibru we oli mekem wok ya stat long yia 500 K.T. kasem yia 1000 K.T. Taem ol man bifo oli raetem olfala lanwis Hibru, oli no bin putum ol vowel * insaed long ol wod. Taswe, long taem ya we Aramaek i stap tekem ples blong Hibru lanwis, sloslo, stret rod blong talem ol wod i stat lus. Ale, ol Masoret oli wokem wan fasin blong makem ol vowel long ol kopi blong Baebol, blong ol man we oli ridim oli save olsem wanem blong talem ol Hibru wod.

Ol mak we ol Masoret oli putum long Leningrad Codex oli soemaot wan impoten samting, hemia se oli save talem fo Hibru alfabet we oli mekemap nem blong God, olsem: Yehwah’, Yehwih’, mo Yeho·wah’. “Jeova” nao hem i rod we bighaf long ol man oli yusum naoia blong talem nem blong God. Ol man we oli raetem Baebol mo sam narafala long taem bifo, oli savegud nem blong God, mo oli yusum. Tede, plante milian man oli save nem blong God mo oli yusum. Olgeta ya oli agri se ‘Jeova nomo i hae king blong olgeta ples long wol.’​—Ol Sam 83:​18NW.

[Futnot]

^ Ol vowel, hemia a, e, i, o, u.

[Tok blong pija long pej 10]

Rum long Nasnal Laebri we i fulap long ol hanraet

[Tok blong pija long pej 11]

Kwin Catherine 2

[Tok blong pija long pej 11]

Konstantin von Tischendorf (long medel) mo Alexander 2, king blong Rasia

[Tok blong pija long pej 12]

Abraham Firkovich

[Foto Credit Line blong pija long pej 10]

Both images: National Library of Russia, St. Petersburg

[Foto Credit Line blong pija long pej 11]

Catherine II: National Library of Russia, St. Petersburg; Alexander II: From the book Spamers Illustrierte Weltgeschichte, Leipzig, 1898