?Ol Save Oli Plante Tumas Long Yumi?

Long Wes Afrika, wan man mo woman blong hem, we tufala i misinari, tufala i stap sidaon long sanbij, tufala i stap lukluk mun. Man ya i askem se: “?Hamas save ol man oli gat finis long saed blong mun, mo hamas save i stap yet blong oli lanem?”

Waef blong hem i ansa se: “Tingbaot sipos wol nao i stap antap olsem, mo yumi stap wajem hem. ?Hamas save ol man long wol ya oli gat finis? ?Mo hamas save i stap yet blong oli lanem?” !Mo tingbaot samting ya! I no wol ya nomo we i stap tantanem hem wan i goraon long san, be san tu wetem ol planet raon long hem oli stap muvmuv. Hemia i min se maet bambae yumi neva stap bakegen long sem ples ya long yunivas.* Blong talem stret, yumi save nomo stret ples we yumi stap long hem, from ol planet we yumi save lukluk raonabaot long yumi. !Yumi gat fulap save long saed blong sam samting, be yumi save talem se yumi no save nating stret ples we yumi stap long hem!”

OL TOK ya oli soemaot sam stamba trutok. I luk olsem se i gat plante save yet we yumi mas lanem. I tru se evri dei, yumi wanwan i lanem sam niufala samting. Nomata hamas save we yumi lanem finis, be yumi no lanem yet olgeta samting we yumi wantem save long olgeta.

I tru, ol man oli naf blong lanem ol niufala save, antap moa, i gat plante niufala rod we oli save yusum blong putum gud ol save we oli gat finis. Tru long ol samting we ol sayentis oli wokem, man i save rimemba plante moa samting. Naoia ol hard disk insaed long ol kompiuta oli naf blong holem ol save we oli plante bitim mak, mekem se oli mas mekemap sam niufala toktok long matematiks blong eksplenem hamas save oli save holem. Wan CD-ROM nomo we i save karem plante plante save insaed long hem, oli talem se hem i gat 680 megabaet no i save gat moa. Wan DVD i save karem save we i klosap seven taem antap moa long wan CD-ROM, mo i gat sam we oli save karem moa.

Ol rod we ol man oli yusum tede blong pasem save i goraon, oli bigwan tumas blong yumi kasem save long olgeta. Ol masin blong prentem buk oli wok kwik tumas, oli mekem ol niuspepa, magasin, mo ol buk. Ol man we oli yusum Intenet oli jes prestem wan baten long kompiuta nomo, ale oli kasem plante plante save we i no gat en blong hem. Tru long ol rod ya mo long ol defren rod bakegen, ol save oli goraon kwiktaem nomo, mo ol man oli no gat taem blong kasem save long olgeta evriwan. Samtaem oli talem se ol save ya oli plante gogo oli olsem solwota. Yumi save swim long solwota, be yumi no mas traem blong dring evriwan. I sem mak long saed blong ol save. Ol save ya oli plante tumas, yumi mas jusumgud olgeta ya nomo we yumi wantem save.

 Wan narafala risen from wanem yumi mas jusumgud ol save ya, hemia from we i no olgeta evriwan we oli save givhan long yumi. Yes, sam long ol save ya oli nogud, i no stret blong yumi kasem save long olgeta. Yumi mas tingbaot se save i minim ol niufala samting we yumi faenemaot​—nating se oli gud no oli nogud, nating se oli givhan long yumi no oli no givhan long yumi. Blong mekem yumi konfius moa, sam save we man i tekem se i tru, be i no stret nating. !Plante taem i gat sam save we i kamaot long wan ples no long wan man we ol narafala oli tinghae long hem, be biaen oli faenemaot se ol save ya i rong, i no tru! Tingbaot taon klak blong Efesas bifo. Ol man long taem ya oli luk hem olsem wan haeman we i gat bigfala save. Be man ya i talem se: “Atemis ya i god blong yumi, mo hem i gat hae nem, mo olgeta man long wol oli save we i wok blong yumi long Efesas blong yumi lukaot long haos blong prea blong hem, mo blong yumi stap lukaot long tabu ston ya blong hem, we i aot long heven i foldaon i kam.” (Ol Wok 19:​35, 36) Evri man oli save long samting ya​—maet plante man oli talem se i no gat man i save talem se save ya i giaman—​be i no tru se tabu ston ya i aot long heven i foldaon i kam. Yumi luksave from wanem Baebol i talem long ol Kristin blong oli lukaotgud taem ol man oli “giaman se hemia nao ‘save.’ ”​—1 Timoti 6:​20, NW.

Wan strong risen from wanem yumi mas jusumgud ol save, hemia from we laef blong yumi i sot tumas. Nomata wanem yia blong yu, be ating i gat plante defren kaen save yet we maet yu wantem lanem. Be yu luksave se bambae laef blong yu i no longfala i naf blong mekem olsem.

?Problem ya bambae i jenis samtaem? ?Bambae i gat sam save we i save mekem laef blong yumi i kam longfala moa, maet blong olwe? ?Save olsem i stap finis? ?Sipos yes, bambae evri man oli save kasem? ?Wan dei, bambae olgeta save oli givimaot samting we yumi wantem moa, hemia trutok? Tufala misinari ya we yumi tokbaot fastaem, tufala i bin faenem gudfala ansa long ol kwestin ya, mo yu tu yu save faenem ansa olsem. Plis yu ridim nekis haf, we bambae i tokbaot hop ya blong gohed blong kasem save blong olwe.