‘Sipos Hem i Fosem Yu Blong Karem Basket Blong Hem’
‘Sipos Hem i Fosem Yu Blong Karem Basket Blong Hem’
“!EI YU! Yu kam, yu karem basket blong mi, naoia nomo.” ?Sipos wan soldia blong Rom long faswan handred yia i talem tok ya long wan man Jiu we i bisi long ol wok blong hem, yu ting se man Jiu ya bambae i mekem wanem? Long Bigfala Toktok blong Jisas antap long Hil, hem i talem se: “Sipos wan soldia blong ol man Rom i fosem yu blong yu karem basket blong hem wan kilometa, olsem we hem i gat raet blong mekem, be yu mas karem i go wan kilometa bakegen.” (Matiu 5:41) ?Long tingting blong ol man we oli stap lesin long Jisas, tok ya i minim wanem? ?Mo hem i minim wanem tede?
Blong kasem ansa blong tufala kwestin ya, yumi mas gat save long saed blong fasin ya long taem bifo we haeman i gat raet blong fosem narafala blong mekem wok blong hem. Long taem blong Jisas, ol man Isrel oli savegud fasin ya.
Fosem Narafala Blong Wok
I gat pruf blong soem se long Medel Is, fasin ya we haeman i save fosem narafala blong wok (we oli kolem corvée) i stat samwe long ol yia 1700 B.K.T. * Sam hanraet blong ol haeman blong taon ya Alalakh long Siria bifo, oli tokbaot ol grup blong corvée we ol man blong gavman oli fosem olgeta blong mekem wok blong olgeta. Long taon ya Ugarit, klosap long solwota long Siria, ol man we oli mekem garen long graon blong narafala man, oli mas wok slef olsem. Sipos king i talem defren, long taem ya nomo oli no nid blong wok slef.
Plante taem, ol ami we oli winim narafala kantri long faet, oli fosem ol man blong kantri ya blong mekem wok blong olgeta. Ol man Ijip we oli bos long ol slef, oli fosem ol man Isrel blong wokem brikis blong olgeta. Samtaem biaen, ol man Isrel oli fosem ol man Kenan we oli stap long Promes Lan blong oli wok olsem slef. Deved mo Solomon tu i mekem fasin ya.—Eksodas 1:13, 14; 2 Samuel 12:31; 1 King 9:20, 21.
Taem ol man Isrel oli wantem wan king, Samuel i talem long olgeta wanem fasin we king bambae i gat raet blong mekem long olgeta. Bambae hem i tekem sam long olgeta blong oli wok long ol kat blong faet we hos i pulum, sam bambae oli kam soldia blong ron long hos, sam bambae oli wokem ol garen blong hem, sam bambae oli tekemaot kakae long ol garen ya oli karem i kam, sam bambae oli wokem ol samting blong faet blong hem, mo sam bambae oli mekem ol narafala wok. (1 Samuel 8:4-17) Be taem oli bildim haos blong Jeova, King Solomon i fosem ol man blong narafala kantri nomo blong wok slef, “hem i no mekem ol laen ya blong Isrel oli wok slef, hem i putum olgeta oli soldia blong hem, mo oli kapten blong hem, mo oli komanda blong hem, mo oli haeman blong hem. Mo sam oli komanda blong ol kat blong faet blong hem, mo sam oli soldia blong hem we oli ron long hos.”—1 King 9:22.
Fas King 5:13, 14 i tokbaot ol man Isrel we oli wok blong bildim ol haos, i se: “King Solomon i tekem toti taosen man oli kamaot long olgeta ples olbaot long Isrel, mo i fosem olgeta blong oli wok. Hem i . . . seraot olgeta long tri kampani, we i gat ten taosen man long wan kampani. Trifala kampani ya wanwan oli stap wok olsem. Oltaem, oli go wok wan manis long Lebanon, nao oli kambak, oli stap tu manis long hom blong olgeta.” Wan man we i stadi long bisnes ya i talem se: “I klia se ol king blong Isrel mo Juda oli yusum corvée blong faenem ol man blong bildim ol haos blong olgeta mo wokem graon blong olgeta.”
King Solomon i mekem i hevi tumas long ol man Isrel. Oli harem nogud tumas, taswe taem 1 King 12:12-18) Nating se samting ya i hapen, fasin ya blong fosem ol man blong wok slef i no finis. King Asa we hem i smol bubu blong Rehoboam, i sanem toktok i go long olgeta ples long Juda, blong ol man oli kam bildim tufala taon ya Geba mo Mispa, mo hem i talem se ‘i no mas gat wan man i stap.’—1 King 15:22.
King Rehoboam i talem se bambae hem i mekem olgeta oli had wok moa, oli girap oli stonem haeman ya we king i putumap blong i fosem ol man blong wok. (Taem Ol Man Rom Oli Rul
Bigfala Toktok blong Jisas antap long Hil i soemaot se, ol man Jiu long faswan handred yia oli save fasin ya we haeman i gat raet blong ‘fosem olgeta blong karem basket blong hem.’ Tok ya blong Baebol i kamaot long Grik wod ya ag·ga·reuʹo, we fastaem oli yusum blong tokbaot wan wok we ol man Pesia oli mekem, hemia blong karem ol leta blong king mo ol impoten pasel oli go long ol defdefren ples. Ol man ya oli gat raet blong fosem narafala man blong i wok blong olgeta, i letem hos blong hem long olgeta, i givim sip long olgeta, no eni samting we oli nidim blong karem ol impoten samting ya oli go kwik.
Long taem blong Jisas, ol man Rom oli rul long ol man Isrel, mo olgeta tu oli folem fasin ya blong fosem ol man blong wok slef. Long ol provins long Is, ol man oli mas pem takis, mo antap long samting ya, ol haeman oli save fosem olgeta blong oli wok blong olgeta oltaem no long sam spesel taem nomo. Ol man oli no laekem nating fasin ya. Mo tu, plante taem ol haeman oli tekemaot ol anamol mo ol kat blong ol man, oli tekem ol man blong draevem ol kat ya tu, nao oli yusum olgeta olsem transpot blong gavman. Man ya Michael Rostovezeff we hem i wan tija blong histri, i talem se ol haeman “oli traem putumap sam rul mo mekem ol stret plan blong folem [long saed blong fasin ya blong fosem man blong wok], be traehad blong olgeta i no karem frut. Nating se i gat ol loa, be sipos oli letem fasin ya i gohed, hem i mas mekem i nogud nomo long ol man. Ol hed blong lokol gavman, oli putumap plante rul from we oli rili wantem finisim fasin ya we sam man oli yusum paoa blong olgeta blong bos nogud long narafala mo mekem i strong tumas long narafala . . . Be fasin ya i gohed nomo blong spolem ol man.”
Wan man Gris we i stadi long bisnes ya i talem se: “Ol soldia oli save fosem eniman blong karem basket blong olgeta, mo ol ami blong Rom oli save fosem eniman blong mekem enikaen wok we oli talem long hem blong mekem.” Hemia nao samting we i hapen long Saemon, wan man Saerin, we ol soldia blong Rom “oli fosem hem” blong i karem pos we Jisas i ded long hem.—Matiu 27:32.
Sam hanraet blong ol tija blong ol man Jiu oli tokbaot fasin ya blong fosem man blong wok slef. Ol haeman oli fosem wan tija blong karem samkaen senta i go long haos blong king. Samtaem, oli karemaot wan man we i stap wok blong wan masta, nao oli givim wan narafala wok long hem, be masta i mas gohed blong pem man ya. Oli save karemaot ol dongki mo buluk blong ol man, blong oli yusum olgeta olsem oli wantem. Sam samtaem nomo oli givimbak ol anamol ya. Sipos oli givimbak, ol anamol ya oli no moa save wok from we oli spolem olgeta tumas. From samting ya nao, taem oli karemaot anamol blong ol man, ol man ya oli stap talem se anamol ya i lus finis. Wan waes tok blong ol man Jiu i talem se: “Angareia i olsem ded nomo.” Wan man blong raetem histri i talem se: “Ol man we oli mekem angareia oli save spolemgud wan vilej sipos oli karemaot ol buluk we ol man oli yusum oltaem blong tanem graon, i bitim we oli tekem ol anamol we oli naf blong mekem bigfala strong wok we oli wantem mekem.”
Plante haeman we oli fosem ol narafala blong wok, oli flas mo oli gat kruked fasin. Samting ya i mekem se ol man we oli wok slef oli no glad nating. Ol man Jiu oli gat rabis tingting finis long ol hiten man we oli rul long olgeta, be taem oli fosem olgeta blong mekem wok we i daonem olgeta tumas, oli kam kros bitim mak. Tede i no gat samting we i soem long yumi se taem oli stap fosem ol man ya bifo blong karem basket blong olgeta be oli mas karem i go hamas kilometa stret. Ating plante man oli karem i go kasem mak we loa i talem nomo, be oli no tekem wan moa step.
Fasin ya nao we Jisas i stap tokbaot taem hem i talem se: “Sipos wan soldia blong ol man Rom i fosem yu blong yu karem basket blong hem wan kilometa, olsem we hem i gat raet blong mekem, be yu mas karem i go wan kilometa bakegen.” (Matiu 5:41) Ating samfala we oli harem tok ya blong Jisas oli ting se hem i bitim mak. ?Hem i minim wanem?
?Ol Kristin Oli Mas Gat Wanem Tingting?
Blong talem stret, Jisas i wantem minim se sipos wan haeman i fosem narafala man blong i mekem wan wok we i no agensem loa, man ya i no mas kros be i mas glad blong mekem. Hemia i min se oli mas ‘givimbak long Sisa, samting we i blong Sisa,’ be oli no mas fogetem tu blong ‘givimbak long God, samting we i blong God.’—Mak 12:17. *
Mo tu, aposol Pol i givim advaes ya long ol Kristin se: “Olgeta man oli mas obei long ol haeman we oli stap rul, from we i no gat man i save rul sipos God i no letem hem. Ol haeman we oli stap, oli stap long prapa ples blong olgeta from God. Taswe man we i agensem ol haeman ya, hem i agensem plan blong God. . . . Sipos yu stap mekem i no stret, yu yu mas fraet long [gavman]. I no blong nating nomo we hem i stap karem naef blong faet.”—Rom 13:1-4, NW.
Yes, Jisas mo Pol tufala i agri se king no gavman i gat raet blong panisim ol man we oli no obei long olgeta. ?Panisim olgeta olsem wanem? Wan waes man blong Gris we i laef long ol yia bifo 200 K.T., * nem blong hem Epictetus, i givim wan ansa long kwestin ya, i se: “Sipos yu sek we wan soldia i kam, i wantem yusum smol dongki blong yu, letem hem i yusum nomo. Sipos yu komplen no yu talem ‘no,’ hem i save kilim yu mo tekem dongki ya we i no moa givimbak nating.”
Be, long taem bifo mo tede tu, sam Kristin oli harem se i agensem tingting blong olgeta blong obei Aesea 2:4; Jon 17:16; 18:36) Long sam narafala taem, ol Kristin oli harem se i stret nomo blong mekem samting we gavman i askem. Taswe, tingting blong sam Kristin i no trabol taem sam haeman blong taon oli askem long olgeta blong mekem wok blong halpem komuniti. Maet oli mas givhan long ol olfala no ol handikap, kilim ol faea, pikimap doti long sanbij klosap long solwota, lukaot long ol ples blong spel, no ol ples we oli planem ol tri long hem, no ol ples blong kipim ol buk, no maet oli mekem wan narafala wok bakegen.
long sam samting we gavman i askem. Sam long olgeta oli bin kasem strong panis from, mo sam oli ded from. Sam Kristin oli bin stap plante yia long kalabus from we oli no wantem mekem wok we i joen wetem faet mo politik. (I tru, long evri kantri, ol wok ya oli no sem mak. Taswe, taem Kristin i mas tekem disisen sipos bambae hem i mekem wan wok we oli talem long hem blong mekem, hem i mas lesin long tingting we hem i trenem finis folem ol rul blong Baebol.
Wan Kilometa Bakegen
Samting ya we Jisas i tijim ol man long hem, se oli mas glad blong mekem samting we haeman i fosem olgeta blong mekem sipos i no brekem loa, hem i no long saed blong samting we gavman i talem nomo, be i stret tu long laef blong yumi evri dei. Tingbaot sipos wan man we i gat paoa antap long yu i askem yu blong mekem samting we yu yu no laekem blong mekem, be i no agensem loa blong God. ?Bambae yu mekem wanem? Maet yu harem se hem i stap askem yu blong yusum tumas taem mo paoa blong yu, nao maet yu yu kros from. Yutufala i save kam badfren from. Mo tu, sipos yu mekem samting we hem i talem be yu no glad blong mekem, maet yu yu no gat pis long tingting blong yu. ?Yu save mekem wanem blong stretem wan problem olsem? Yu mas mekem olsem Jisas i talem—karem basket blong hem wan kilometa bakegen. Yu no mekem samting ya nomo we hem i talem, be yu mekem moa antap bakegen. Mo yu mas glad blong mekem. Sipos yu gat tingting olsem, bambae yu no save harem se hem i stap mekem i no stret long yu, mo tu, yu yu stap bos yet long ol wok mo aksin blong yu.
Wan man blong raetem buk i talem se: “Plante man, long olgeta yia blong laef blong olgeta, oli mekem samting we ol narafala oli fosem olgeta blong mekem nomo. Ol man olsem oli harem nogud long laef, mo oli taed oltaem. Sam narafala man, oli mekem moa bitim wanem we oli mas mekem, mo oli glad blong givhan long ol narafala.” I olsem we, plante taem long laef, man i mas jusum sipos bambae hem i karem basket blong narafala blong wan kilometa nomo—no blong tu kilometa. Man we i jusum blong karem i go wan kilometa nomo, maet hem i wantem soem se bambae hem i karem i go kasem mak we oli fosem hem blong kasem nomo. Man we i jusum blong karem i go tu kilometa, ating bambae hem i haremgud moa, mo bambae i kasem moa blesing long laef. ?Olsem wanem long yu? ?Yu yu wanem kaen man? Sipos yu tingbaot ol wok blong yu olsem samting we yu yu wantem mekem, i no samting we yu mas mekem no samting we i dragem yu, ating bambae yu haremgud, mo bambae yu karem moa frut long laef blong yu.
?Olsem wanem sipos yu yu gat wan posisen we yu antap long plante narafala man? I klia se sipos yu yusum paoa blong yu blong fosem ol narafala blong mekem samting we oli no glad blong mekem, hemia i no soemaot lav mo i no fasin blong wan trufala Kristin. Jisas i talem se: “Ol haeman blong ol hiten man oli stap mekem i strong tumas long ol man blong olgeta, mo ol bos blong olgeta oli stap mekem olgeta oli stap aninit long paoa blong olgeta.” Be ol Kristin oli no mekem olsem. (Matiu 20:25, 26) Maet man i obei long bos blong hem from we bos ya i fosem hem. !Be bambae tufala evriwan i glad moa sipos bos i kaen mo i no mekem i strong tumas long man ya, mo sipos man ya i obei long bos blong hem wetem respek mo glad! Yes, yu yu save haremgud moa long laef sipos yu glad blong karem basket blong narafala i go tu kilometa, i no wan nomo.
[Ol Futnot]
^ B.K.T. i minim Bifo Kristin Taem.
^ Blong save fulwan mining blong tok ya se ol Kristin oli mas ‘givimbak long Sisa samting we i blong Sisa, mo givimbak long God samting we i blong God,’ ridim Wajtaoa, Mei 1, 1996, pej 15-20.
^ K.T. i minim Kristin Taem.
[Bokis blong pija long pej 25]
OL HAEMAN BIFO OLI FOSEM OL MAN BLONG OLI WOK BITIM MAK
Yumi luk se long taem bifo oli putumap plante rul blong traem stopem fasin ya blong fosem ol narafala blong wok slef. Samting ya i soemaot se plante haeman bifo oli stap fosem ol man blong oli wok bitim mak. Long yia 118 B.K.T., King Ptolemy Euergetes 2 long Ijip i putumap wan loa se ol haeman blong hem “oli no mas fosem ol manples blong oli mekem wok blong olgeta, mo oli no mas askem (aggareuein) ol buluk blong ol man blong oli yusum olgeta blong mekem prapa wok blong olgeta.” Mo tu: “Ol haeman oli no mas mekemap wan giaman eskius blong tekemaot . . . bot blong wan man from we oli wantem yusum bot ya blong mekem prapa wok blong olgeta.” Long yia 49 K.T., Vergilius Capito we hem i wan haeman blong Rom, i katem wan hanraet long wan ston blong Tempol blong Bigfala Oasis, Ijip. Hem i raetem se sam soldia oli askem samting we oli no gat raet blong askem folem loa, mo hem i talem se: “man i save tekem no askem samting long narafala nomo . . . sipos mi mi raetem leta blong givim raet long hem blong mekem olsem.”
[Tok blong pija long pej 24]
Ol soldia oli fosem Saemon blong Saerin blong mekem wan wok
[Tok blong pija long pej 26]
Plante Witnes oli bin stap long kalabus from we oli holemstrong long Kristin fasin