Laef—?Yu Yu Tinghae Long Hem No Nogat?

“God i wokem man i kam olsem pija blong hem, taswe, taem wan man i kilim i ded wan narafala man, hem i kilim samting we i impoten moa mo i tabu moa long ol narafala samting long wol ya.”​—The Plain Man’s Guide to Ethics, wan buk blong William Barclay.

‘SAMTING we i impoten moa long wol ya.’ ?Yu yu agri wetem tingting blong man ya? Taem yumi luk fasin blong ol man, i klia we plante oli no agri wetem William Barclay. Sam man we oli raf tumas mo oli tingbaot olgeta nomo, oli spolem laef blong plante milian man, oli no kea long laef blong ol narafala.​—Prija 8:9.

Oli Ting Nating Long Laef

Samting we i hapen long Wol Wo Wan i givim wan eksampol long saed blong fasin ya. Wan man blong stadi long histri, A.J.P. Taylor, i talem se, plante taem long rabis wo ya, “oli kilim i ded ol man blong nating nomo.” Ol lida blong ami oli yusum laef blong ol soldia olsem wan samting we i nating nomo, jes blong leftemap olgeta wanwan mo blong kasem haenem. Long wan faet, hemia long Verdun long Franis, bitim 500,000 man oli ded. Taylor i raetem se: “Oli no faet blong winim wan samting [olsem wan spesel ples we i save halpem olgeta blong winim faet ya] oli faet jes blong kilim man mo blong leftemap olgeta wanwan.”​—The First World War.

Sem mak tede, plante man oli ting nating long laef. Kevin Bales, wan man blong hae save, i soemaot we long ol yia we oli jes pas, “namba blong ol man long wol i kam antap bigwan, mekem se plante moa man oli traem faenem wok, mo plante milian blong olgeta oli pua mo oli no gat paoa.” Long ful laef blong olgeta, oli traehad jes blong gat naf kakae blong laef i stap long wan wol we i stanap long bisnes nomo, wan wol we “laef i olsem nating nomo.” Bales i tokbaot ol man we oli mekem nogud long ol pua man ya, i talem se oli yusum olgeta olsem ol slef nomo​—“ol tul we oli yusum blong winim mane, mo biaen, oli sakemaot olgeta.”​—Disposable People.

“Resis Olbaot Nomo”

I gat plante narafala risen we i pulum plante milian man blong harem nogud mo bilif se laef blong olgeta i olsem nating nomo​—oli ting se i no gat man we i kea sipos oli laef no oli ded. I gat

 ol faet mo fasin we i no stret, mo antap long samting ya, bigfala draetaem, kakae i sot, ol sik, ol man we oli harem nogud taem wan fren no wan famle blong olgeta i ded, mo plante narafala rabis samting we oli mekem se ol man tede oli taed tumas, oli harem se i moagud we oli ded i bitim we oli laef long wan wol olsem.​—Prija 1:​8, 14.

I tru, i no olgeta man we oli pua bitim mak mo oli harem nogud olsemia. Be nating se samfala oli no safa bitim mak, ating olgeta man oli agri wetem King Solomon blong Isrel bifo, we i askem kwestin ya se: “?Long laef ya blong yumi, oltaem yumi stap wari, mo yumi stap hadwok tumas, be wanem samting bambae yumi kasem long ol hadwok ya?” Plante man we oli tingbaot samting ya, oli luksave se bighaf blong hadwok blong olgeta “i blong nating nomo. I olsem we [oli] stap resis olbaot nomo.”​—Prija 2:22, 26.

Plante man oli tingtingbak long laef blong olgeta, nao oli talem se: “?Hemia nao laef blong yumi? ?Wan laef we i blong nating nomo?” Ebraham i bin gat wan “gudfala laef.” (Jenesis 25:8) ?Be tede hamas man oli gat semfala filing olsem Ebraham taem oli kasem en blong laef blong olgeta, mo oli save talem se oli bin gat wan gudfala laef? Smol man nomo. Plante man oli harem oltaem se laef i blong nating nomo. Be oli rong. God i tinghae long laef blong evri man, mo hem i wantem we yumi evriwan i gat wan gudfala laef. ?Olsem wanem samting ya i save kamtru? Haf we i kam biaen i tokbaot samting ya. Plis, ridim haf ya.