Kapadosia—Ol Man Oli Laef Long Ol Haos We Win Mo Wota i Wokem

APOSOL Pita i tokbaot Kapadosia. Hem i sanem faswan leta blong hem i go long ‘ol man we oli stap wanwan olbaot olsem strenja nomo long Kapadosia.’ (1 Pita 1:1) ?Kapadosia i luk olsem wanem? ?From wanem ol man long ples ya oli bin laef long ol haos we oli katem insaed long ol bigfala ston? ?Olsem wanem Kristin skul i go kasem olgeta?

Wan man Inglan we i stap wokbaot long plante kantri, nem blong hem W. F. Ainsworth, i go long Kapadosia long ol yia 1840, mo hem i talem se: “Wantaem nomo mifala i lus long wan ples we i olsem wan bus blong sap ston mo bigbigfala pos we oli wokem long ston.” Tede yet, ol man we oli kam wokbaot long Turkey oli sapraes taem oli luk ples ya we oli no save luk long eni narafala ples long wol. Ol bigfala ston oli luk olsem “pija” blong ol wajman we oli stanap tugeta oli stap gad long ol flat ples blong Kapadosia. Sam ston oli luk olsem ol bigbigfala paep we smok i kamaot long olgeta, we longfala blong olgeta i olsem 30 mita, no i longfala moa. Sam narafala bakegen oli luk olsem ol bigbigfala bisket blong holem aeskrim, no olsem ol obelisk, no ol masrum.

!Long dei, i olsem we san i pentem ol pija ya long ol defdefren kala we i naes tumas! Long moning, ol ston oli hafhaf red lelebet. Long medel dei, oli gat kala blong tut blong pig, mo taem san i godaon, oli kam olsem kala gol. ?Ol “bus blong sap ston mo bigbigfala pos we oli wokem long ston” oli kamaot olsem wanem? ?Mo from wanem ol manples oli wokem haos blong olgeta insaed long ol ston ya?

Win Mo Wota i Katem Ol Ston

Kapadosia i stap long medel blong Anatolia, we i joenem Esia long Yurop. Ples ya bambae i olsem wan flatples nomo sipos i no gat tufala volkeno blong hem. Plante taosen yia bifo, taem tufala volkeno ya i bosta, oli kavremap eria ya wetem tu defren ston. Faswan ston i had, nem blong hem basalt, mo seken ston i sofsof, nem blong hem tufa. Taem asis blong volkeno i kam strong, hem i kam olsem wan waet ston, hemia nao ston we yumi kolem tufa.

Taem ol reva, wetem ren mo win oli stat digim tufa ya we i sofsof, oli wokem ol bigfala vali. Biaen, ol klif we oli stap long saedsaed blong ol bigfala vali ya oli brobrok, mo oli wokem plante handred pos blong sap ston, mekem se ples ya i luk defren olgeta, we i no gat narafala ples long fulwol we i luk olsem. Sam long ol sap ston ya oli luk olsem haos blong sugabag we i gat plante hol long hem. Ol manples oli katem ol rum insaed long sofsof ston ya blong wokem haos blong olgeta, mo oli ademap sam moa rum taem famle blong olgeta i kam bigwan moa. Oli luksave se long hot taem ol haos ya oli stap kolkol nomo, mo long koltaem ol haos ya oli holem hot insaed.

 Ol Man Blong Ol Bigfala Kantri Oli Pastru Long Ples Ya

Ol man we oli stap long ol kef long Kapadosia oli save laef olgeta wan nomo. Be from we oli stap long wan impoten ples we ol man blong ol narafala bigfala kantri oli pastru long hem, nao oli joen wetem sam narafala man. Rod ya we ol man oli savegud, oli kolem Silk Road, we i longfala olsem 6,500 kilomita, i joenem ol taon we Rom i rul long olgeta wetem Jaena. Rod ya i pastru long Kapadosia. Ol man blong mekem bisnes oli folem rod ya, wetem ol ami blong Pesia, blong Gris, mo Rom tu. Ol man ya oli karem sam niufala bilif i kam wetem olgeta.

Long ol yia 100 B.K.T., * sam grup blong ol man Jiu oli laef long Kapadosia. Ol Jiu blong eria ya oli go long Jerusalem long yia 33 K.T. blong mekem Lafet blong Pentekos. Olsem nao, afta we tabu spirit i kamdaon long ol man blong Jisas, aposol Pita i prij long ol man Jiu blong Kapadosia. (Ol Wok 2:​1-9) I luk olsem we sam man Kapadosia oli akseptem tijing blong Kraes, mo oli gobak hom wetem niufala bilif ya. Taswe, Pita i raetem faswan leta blong hem i go long ol Kristin long Kapadosia.

Be taem ol yia oli pas, ol Kristin blong Kapadosia oli letem ol tijing blong ol hiten man i gat paoa long olgeta. Long ol yia 300 K.T., tri impoten lida blong jos long Kapadosia oli sapotem strong tijing ya blong Triniti, we i no stanap long Baebol. Trifala lida blong jos ya, hemia Gregory blong Nazianzus, Bigfala Basil, mo brata blong hem Gregory blong Nyssa.

Bigfala Basil i pulum ol man blong oli laef olsem ol pris. Ol smol haos blong Kapadosia we ol man oli katem long ston, oli stret nomo blong ol man we oli wantem gat wan laef we i stap longwe long ol fasin blong wol, olsem Bigfala Basil i talem. Taem smol komuniti ya i kam bigwan moa, oli wokem sam jos insaed long ol bigfala sap ston. Long ol yia 1200, oli katem finis samwe tri handred jos long ol ston ya. Plante long ol jos ya oli stap yet tede.

Ol man oli no moa yusum ol jos mo ol haos ya blong pris, be fasin blong laef blong ol manples i no jenis bigwan long ol handred yia we oli pas. Tede yet ol man oli yusum plante kef olsem haos blong olgeta. Plante man we oli visitim Kapadosia oli sapraes blong luk olsem wanem ol manples oli yusumgud ol ston ya blong wokem haos blong olgeta.

[Futnot]

[Tok blong pija long pej 25]

(Lukluk niuspepa)

KAPADOSIA

JAENA (Cathay)