Putum Tras Blong Yu Long Jeova Nomo

“[ Jeova], mi mi putum tingting blong mi, i stap long yu nomo. I stat bifo, taem mi mi yangfala yet, mi stap trastem yu.”​—OL SAM 71:5.

1. ?Deved we i boe blong lukaot long sipsip, i fesem wanem traem?

 MAN ya Golaeat i longfala we i longfala, klosap tri mita. !Yumi no sapraes we ol soldia blong Isrel oli fraet tumas long hem! Blong plante wik, long moning mo long sapa, bigfala man Filistia ya i stap jikim ol soldia blong Isrel. Hem i stap singaot long olgeta blong oli sanemaot wan jampion blong olgeta, we i no fraet blong faetem hem. I no gat wan soldia we i ansa long tok ya, be wan dei, wan yangfala boe i talem long hem se hem i rere blong faetem hem. Boe ya Deved, we i wan boe blong lukaot long ol sipsip, i smol we i smol taem i stanap fesem bigbigfala enemi ya blong hem. !Ating ol aean klos mo tul blong faet we Golaeat i karem oli hevi moa i bitim ful bodi blong Deved! Nating se i olsem, yangfala ya i rere blong faetem bigfala man ya, mo hem i stap olsem wan eksampol blong fasin no fraet, kam kasem taem blong yumi.​—1 Samuel 17:​1-​51.

2, 3. (a) ?From wanem Deved i no fraet blong fesem Golaeat? (b) ?Wanem tufala samting we yumi save mekem blong putum tras blong yumi i stap long Jeova nomo?

² ?Wanem i mekem se Deved i no fraet? Tingbaot tok ya we Deved i raetem plante yia biaen, se: “[Jeova], mi mi putum tingting blong mi, i stap long yu nomo. I stat bifo, taem mi mi yangfala yet, mi stap trastem yu.” (Ol Sam 71:5) Yes, taem Deved i yangfala nomo, hem i trastem Jeova fulwan. Hem i stanap, i lukluk stret long Golaeat, nao i talem long hem se: “Yu yu kam blong faet long mi long tufala spia mo naef blong faet blong yu, be mi mi kam blong faet long yu long nem blong Hae God [Jeova]. Hem i God blong mifala, mo hem i gat olgeta paoa, be yu yu stap jikim ol soldia blong hem.” (1 Samuel 17:45) Golaeat i putum tras blong hem long strong bodi blong hem mo ol tul blong faet we hem i gat, be Deved i putum tras blong hem long Jeova nomo. Sipos King mo Masta  blong heven mo wol i stap long saed blong Deved, hem i no save fraet long wan man, nomata se man ya i bigwan we i bigwan mo i karem ol strong tul blong faet.

³ ?Taem yu ridim stori ya blong Deved, yu yu wantem se tras blong yu long Jeova i kam strong moa? Ating plante long yumi i harem olsemia. Taswe, i gud we naoia yumi lukluk tufala samting we yumi save mekem, blong putum tras blong yumi i stap long Jeova nomo. Faswan se, yumi mas winim wan samting we i blokem plante man blong oli no trastem Jeova. Seken samting se, yumi mas lanem olsem wanem blong trastem Jeova.

Winim Samting We i Blokem Plante Blong Oli No Trastem Jeova

4, 5. ?From wanem plante man oli faenem i had blong trastem God?

⁴ ?Wanem i stap blokem plante man blong oli no trastem God? Samfala, tingting blong olgeta i fasfas, oli no save from wanem ol nogud samting oli hapen. Plante man oli bin lanem se God nao i stamba blong ol nogud samting we i mekem man i safa. Taem wan man i ded, maet pris no pasta i talem se God i “tekem” man ya blong i go stap wetem hem long heven. Mo tu, plante lida blong skul oli tijim ol man se God i makemaot finis ol samting we bambae i hapen long wol ya, wetem ol man we bambae oli ded mo evri rabis wok we wanwan man i mekem. Sipos hat blong God i strong olsem, bambae i had blong trastem hem. Setan, we i satem tingting blong ol man blong oli no bilif, hem i glad blong leftemap ol giaman tok ya we “ol devel nomo oli stap tijim.”​—1 Timoti 4:1; 2 Korin 4:4.

⁵ Setan i wantem se yumi no moa trastem Jeova. Enemi ya blong God i no wantem we yumi save, hu no wanem i rili stamba blong ol trabol we i mekem yumi safa. Mo sipos yumi lanem finis from wanem man i stap safa folem ol tok blong Baebol, Setan bambae i glad sipos yumi fogetem ol save ya. From samting ya, i gud we sam samtaem yumi tingtingbak long tri stamba risen from wanem i gat fasin safa long wol ya. Sipos yumi tingtingbak long ol risen ya, bambae yumi save suagud se i no Jeova we i stamba blong ol trabol we yumi kasem long laef.​—Filipae 1:​9, 10.

6. ?Wanem ol tok blong 1 Pita 5:8 we i soemaot wan risen blong ol trabol we i mekem ol man oli safa?

⁶ Wan risen blong ol trabol we i mekem man i safa, hemia se Setan i wantem mekem ol gudfala man blong Jeova oli foldaon, oli no moa holemstrong long Hem. Setan i bin traem blong spolem bilif blong Job. Hem i no winim Job, be hem i gohed nomo blong traem winim ol man blong God. Hem i rula blong wol ya, taswe hem i stap traehad blong “kakae” ol man we oli holemstrong long Jeova. (1 Pita 5:8) !Hemia i minim yumi evriwan! Setan i wantem se yumi no moa mekem wok blong Jeova. Taswe, plante taem hem i pulum ol man blong oli agensem yumi mo oli mekem trabol long yumi. Nating se yumi harem nogud tumas taem yumi safa, be yumi mas stanap strong. Olsem nao, bambae yumi givhan blong pruvum se Setan i wan man blong giaman, mo long rod ya, yumi mekem Jeova i glad tumas. (Job 2:4; Ol Proveb 27:11) Long ol hadtaem olsem, Jeova bambae i givim paoa long yumi blong stanap strong, mo taem yumi luk samting ya, bambae yumi trastem hem moa.​—Ol Sam 9:​9, 10.

7. ?Galesia 6:7 i makem wanem samting we i mekem plante man oli safa?

⁷ Seken risen blong ol trabol we i mekem man i safa, i stap long vas ya: “Wanem sid we man i planem fastaem long garen blong hem, be frut blong hem nomo, man ya bambae i mas kakae.” (Galesia 6:7) Sam man oli planem rabis sid taem oli jusum blong folem wan rod we i no waes, nao oli kasem rabis frut we i mekem olgeta oli safa. Maet wan man i spid long trak blong hem mo i no lukaotgud, ale hem i kasem wan akseden. Plante man oli jusum blong smok sigaret, ale oli kasem sik long hat no kansa blong waet leva. Ol man we oli jusum blong slip olbaot, oli save safa biaen. Maet oli spolem mared blong olgeta, oli no moa gat respek long olgeta wan, oli kasem wan sik long saed blong seks, no oli mekem wan pikinini we oli no wantem. Maet samfala oli talem se God nao i mekem ol man ya oli safa, be tingting ya i no stret. Ol man ya oli safa from we olgeta nomo oli bin jusum blong folem wan rod we i nogud.​—Ol Proveb 19:3.

8. ?Prija 9:​11 i soemaot se plante man oli safa from wanem?

⁸ Namba tri risen blong ol trabol we i mekem man i safa, i stap long Prija 9:​11 (NW) we i talem se: “Mi luk ol samting we oli stap hapen long wol ya. Sam man oli ron spid be oli no win long resis, sam man oli strong be oli no win long faet. Ol man we oli gat waes be oli no gat kakae, mo ol man we oli gat hed be oli no kam rijman. Mo ol man we oli gat save, be ol narafala man oli no tinghae long olgeta. Hemia from we, samting we yumi no tingbaot, i save kamaot long yumi enitaem nomo.” Sam samtaem, yumi stap long wan ples  no yumi stap mekem wan samting, nao wan trabol i kasem yumi we yumi no tingbaot. Nating se yumi wan gudfala man no wan man nogud, be trabol i save kasem yumi enitaem we i mekem yumi safa no i tekemaot laef blong yumi. Jisas i tokbaot samting ya, taem hem i storian long saed blong wan stori haos long Jerusalem we i foldaon, nao i kilim 18 man i ded. Jisas i talem se i no God we i mekem samting ya. God i no save mekem samting olsemia blong panisim ol man from ol sin we oli bin mekem. (Luk 13:4) Yes, i no fol blong Jeova we fulap man oli stap safa.

9. ?Plante man oli no kasem save long wanem samting long saed blong fasin safa?

⁹ I impoten we yumi kasem save long risen blong ol trabol we i mekem man i safa. Be, i gat wan narafala samting we plante man oli faenem i had blong kasem save long hem: ?From wanem Jeova God i letem ol trabol oli gohed blong mekem man i safa?

?From Wanem Jeova i Letem Ol Man Oli Safa?

10, 11. (a) ?Ol tok blong Rom 8:​19-​22 i soem se wanem i hapen long “olgeta samting we God i wokem”? (b) ?Hu i mekem se ol samting we God i wokem oli no karem frut long laef blong olgeta?

¹⁰ Long leta we aposol Pol i raetem i go long ol Kristin long Rom, sam vas oli givhan long yumi blong kasem ansa blong impoten kwestin ya. Pol i raetem se: “Olgeta samting we God i wokem, oli stap wet, oli wantem tumas blong luk we God bambae i soemaot ol pikinini blong hem. I no olgeta samting we God i wokem we oli wantem stap olsem we oli no karem frut long laef blong olgeta. Man ya we i mekem se oli no karem frut long laef blong olgeta, hem nao i wantem olsem. Be hem i save se oli gat janis blong kam fri long fiuja, bambae oli no moa slef blong fasin blong kam roten nomo. Bambae oli save kam fri olgeta, olsem ol pikinini blong God. Yumi save finis, we kam kasem naoia, olgeta samting ya we God i wokem oli stap krae, olgeta evriwan oli stap harem nogud tumas.”​—Rom 8:​19-​22, NW.

¹¹ Blong kasem mining blong ol vas ya, fastaem yumi mas ansa long sam kwestin. Wan kwestin i olsem: ?Hu i mekem se olgeta samting we God i wokem oli stap olsem we oli no karem frut long laef blong olgeta? Sam man oli talem se hemia Setan we i mekem samting ya, sam narafala oli talem se Adam. Be Setan mo Adam tufala i no save mekem samting ya. ?From wanem? From we Man ya we i mekem se ol samting ya oli stap olsem we oli no karem frut long laef blong olgeta, “hem i save se oli gat janis.” Yes, hem i givim janis long ol gudfala man blong hem se long fiuja bambae oli “no moa slef blong fasin blong kam roten nomo.” Adam mo Setan i no naf blong givim janis ya long ol man. Jeova nomo i save givim. Taswe, i klia se Jeova nao i mekem se ol samting we hem i wokem oli no karem frut long laef blong olgeta.

12. ?Wanem tingting we sam man i gat long saed blong mining blong “ol samting we God i wokem,” mo wanem nao stret mining blong tok ya?

¹² ?Be long ol vas ya, wanem ya “ol samting we God i wokem”? Samfala oli talem se hemia olgeta samting evriwan we God i wokem long wol ya, wetem ol anamol, ol tri, mo ol flaoa tu. Be traem tingbaot: ?Ol anamol, tri mo flaoa, oli gat janis blong “kam fri olgeta,  olsem ol pikinini blong God”? Nogat. (2 Pita 2:​12) Taswe, “ol samting we God i wokem” i mas minim olgeta man nomo. Hemia nao ol samting we oli kasem sin mo ded from rebelian we i kamaot long Iden, mo we oli nidim tumas janis ya blong kam fri long fiuja.​—Rom 5:​12.

13. ?Rebelian long Iden i mekem wanem long olgeta man?

¹³ ?Rebelian we i kamaot long Iden i mekem wanem long olgeta man? Pol i eksplenem se samting ya i mekem we oli no karem frut long laef blong olgeta. * Wan buk i talem mining blong tok ya ‘no karem frut long laef blong olgeta’ se, “i olsem wan samting we man i mekem blong i wokgud, be biaen samting ya i no wokgud.” God i mekem ol man oli stretgud olgeta, oli blong laef olwe, mo hem i wantem we oli wok wanples olsem wan famle we i joengud, blong oli lukaotgud long wol ya we i paradaes. Be yumi no luk samting ya tede. Laef blong ol man i sot nomo, i fulap long trabol, mo plante taem oli no save faenem rod blong kamaot long ol trabol ya. Olsem Job i talem, ‘yumi man we i bon long wol ya, yumi no strong. Laef blong yumi i sotfala nomo, mo i fulap long trabol.” (Job 14:1) !Tru ya, yumi no karem frut long laef blong yumi!

14, 15. (a) ?Wanem i soem se panis we Jeova i givim long ol man i stret nomo? (b) ?From wanem Pol i talem se ol samting we God i wokem ‘oli no wantem’ stap olsem we oli no karem gudfala frut long laef blong olgeta?

¹⁴ Naoia, yumi wantem save ansa long bigfala kwestin ya: ?From wanem ‘Man blong jajem olgeta man blong wol’ i letem ol man oli kasem laef ya we i fulap long trabol we oli no save ronwe long hem? (Jenesis 18:25) ?I stret we hem i mekem olsemia? Blong ansa long kwestin ya, traem tingbaot samting we faswan papa mama blong yumi i mekem. Taem tufala i tekem saed blong Setan we i agensem rul blong Jeova, tufala i mekem stronghed mo tufala i agensem God. Tufala i soem we tufala i agri long tok ya se i moa gud we ol man oli lego Jeova, mo we olgeta nomo oli rul long olgeta folem rod we stronghed enjel ya i soemaot long olgeta. Taem Jeova i talemaot panis long ol stronghed ya, i olsem we hem i givim long olgeta, samting we oli wantem. Hem i letem we man nomo i rul long ol man bakegen, aninit long paoa blong Setan. I no gat wan disisen we i moa stret, i bitim hemia we Jeova i mekem, se ol man oli mas stap olsem we oli no karem frut long laef blong olgeta, be oli gat janis blong kam fri long fiuja.

¹⁵ I tru, ol samting we God i wokem oli ‘no wantem stap olsem.’ Taem yumi bon, sin, sik mo ded i holem yumi finis, yumi no save jusum wan narafala rod. Be from we Jeova i gat sore, hem i letem Adam mo Iv tufala i laef longtaem lelebet blong oli save karem pikinini. Yumi, we yumi pikinini blong tufala, yumi no save karem frut long laef blong yumi from we yumi sinman mo yumi stap ded. Be nating se i olsem, yumi gat janis blong mekem samting we Adam mo Iv i no mekem. Yumi save lesin long Jeova mo luksave se rul blong hem i stret mo i gud, be rul blong ol man i karem trabol mo nogud frut nomo, we man i no save faenem rod blong kamaot long hem. (Jeremaea 10:23; Revelesen 4:​11) Paoa blong Setan i mekem ol samting ya i kam moa nogud. Ol trabol we i kamaot finis long wol ya long ol yia we oli pas, i soemaot samting ya.​—Prija 8:9.

16. (a) ?From wanem yumi save sua se Jeova i no stamba blong ol trabol we i mekem man i safa tede? (b) ?From we Jeova i gat lav, hem i givim wanem janis long ol man we oli obei long hem?

¹⁶ I klia se i stret nomo we Jeova i letem ol man oli stap olsem we oli no karem frut long laef blong olgeta. ?Be hemia i min se Jeova i stamba blong ol trabol we yumi evriwan i kasem tede, we i mekem se yumi safa mo yumi no karem frut long laef blong yumi? Blong kasem save long samting ya, tingbaot wan jaj we i talemaot wan stret panis long man we i pas long kot from wan rabis samting we hem i mekem. Maet man ya i safa bigwan sipos hem i mas stap long kalabus blong plante yia. ?Be i stret we hem i talem se jaj we i givim panis ya long hem, hem nao i stamba blong fasin blong hem blong safa? !I no stret nating! Long sem fasin, Jeova i no stamba blong ol rabis samting we ol man oli mekem. Jemes 1:​13 i talem se: “I no gat samting nogud we i save pulum God blong mekem hem i gorong. Mo i no fasin blong God blong pulum man blong mekem hem i foldaon long sin.” Yumi mas rimemba tu se taem Jeova i givim panis ya, hem i save se man i “gat janis blong kam fri long fiuja.” From we hem i gat lav, hem i mekem plan se ol pikinini blong Adam mo Iv we oli obei long hem, oli save luk en blong fasin blong laef ya we i no karem frut, mo oli save haremgud tumas blong “kam fri olgeta, olsem ol pikinini blong God.” Blong olwe, ol man we oli obei long God bambae oli no moa wari se maet ol samting we God i wokem oli foldaon bakegen  long fasin blong laef we i fulap long trabol mo i no karem frut. Gudfala fasin blong Jeova blong stretem bisnes ya bambae i soemaot blong olwe se rul blong hem i stretgud olgeta.​—Aesea 25:8.

17. ?Ol risen blong fasin safa we yumi tokbaot finis, oli mas mekem wanem long yumi?

¹⁷ Oraet, yumi tokbaot finis ol risen blong ol trabol we i mekem man i safa. ?Naoia, yu ting se i stret blong talem se Jeova i stamba blong ol rabis samting we oli hapen, mo i stret we yumi no moa trastem hem? Nogat. Long defren fasin, stadi ya i mekem se yumi gat tingting olsem Moses taem hem i talem se: “[Jeova] i Bigfala Ston ya, ol wok blong hem oli stretgud olgeta, from we olgeta fasin blong hem oli stret. God ya i holem olgeta promes blong hem, i no save mekem i no stret. Hem i stret we i stret.” (Dutronome 32:​4, NW ) I gud we sam samtaem, yumi tingting dip long ol samting ya, blong mekem save blong yumi i kam klia bakegen long saed ya. Olsemia nao, taem yumi kasem traem, bambae yumi blokem Setan we i stap traehad blong mekem bilif blong yumi i kam hafhaf. ?Be olsem wanem long seken samting we yumi tokbaot long stat blong stadi ya? ?Yumi mas mekem wanem blong putum tras blong yumi long Jeova?

?Olsem Wanem Blong Trastem Jeova?

18, 19. ?Baebol i talem wanem tok blong pulum yumi blong trastem Jeova, be samfala oli gat wanem tingting we i no stret long saed ya?

¹⁸ Tok blong God i talem se: “I nogud yu ting se save ya blong yu naoia, hem i naf blong givhan long yu. Yu mas trastem Hae God long olgeta tingting blong yu. Long olgeta samting we yu stap mekem, yu mas tingbaot hem oltaem, mo sipos yu stap mekem olsem, hem bambae i soemaot stret rod long yu, blong yu yu folem.” (Ol Proveb 3:​5, 6) Hemia ol naesfala tok we i mekem yumi haremgud. Yes, i no gat wan narafala man long heven mo wol we yumi save trastem olsem Papa blong yumi long heven we yumi lavem hem tumas. Be i no isi blong folem ol tok ya blong Ol Proveb, nating se i isi blong talem.

¹⁹ Plante man oli no gat stret tingting long mining blong tok ya trastem Jeova. Samfala oli ting se tras ya i wan filing nomo, wan glad we yumi harem long hat blong yumi, mo we i kam hem wan nomo. Samfala oli ting se tras ya, hemia tingting ya se God bambae i blokem yumi long olgeta trabol, bambae i stretem evri problem blong yumi, mo bambae i mekem ol hadtaem we yumi kasem evri dei oli kamgud olsem yumi wantem​—!naoia nomo! Be ol tingting ya oli no stret. Tras ya i no wan filing nomo, be hem i givhan long yumi blong luk ol samting olsem we oli rili stap. Long ol man we oli gruap finis long tingting blong olgeta, tras ya i minim se oli tingtinggud fastaem nao oli mekem ol gudfala disisen.

20, 21. ?Olsem wanem blong trastem Jeova? Yusum wan pijatok blong eksplenem.

²⁰ Lukluk bakegen long Ol Proveb 3:5. Hem i soem se man we i trastem Jeova i no dipen long prapa save blong hem. Yes, yumi no save mekem tufala samting ya wantaem. ?Hemia i min se yumi no gat raet blong yusum save blong yumi nating? I no minim olsem, from we Jeova i mekem yumi we yumi naf blong yusum bren blong yumi blong tingting mo kasem save, ale hem i wantem se yumi yusum tingting blong yumi long wok blong hem. (Rom 12:1) ?Be yumi dipen no stanap long wanem? ?Sipos tingting blong yumi i no laenap wetem tingting blong Jeova, yumi rere blong folem waes blong hem from we yumi save se i hae moa olgeta i bitim waes blong yumi? (Aesea 55:​8, 9) Taem yumi trastem Jeova, yumi letem ol tingting blong hem oli lidim tingting blong yumi.

²¹ Blong kasem save long poen ya, tingbaot pijatok ya: Wan smol pikinini i stap sidaon long trak, long jea we i stap biaen, ale papa mama blong hem tufala i stap long fored. Papa blong hem i stap draevem trak ya. Taem oli stap ron long trak, maet wan smol trabol i kamaot long saed blong stret rod we oli mas folem, no maet weta no rod i nogud. ?Nao, sipos pikinini ya i trastem papa blong hem mo i obei long hem, bambae hem i mekem wanem? ?Bambae hem i tok strong blong talem long papa blong hem wanem we hem i mas mekem? ?Bambae hem i agensem ol disisen blong papa mama blong hem? ?Bambae hem i no wantem obei taem tufala i talem long hem blong stap long jea blong hem mo fasem strap ya we i holemtaet  hem? Hem i no save mekem olsemia, from we hem i trastemgud papa mama blong hem, se bambae tufala i lukaot long bisnes ya, nating se tufala i no stretgud olgeta. Papa blong yumi, Jeova, hem i stretgud olgeta. Taswe yumi save trastem hem fulwan, antap moa, taem yumi fesem ol hadtaem mo trabol.​—Aesea 30:21.

22, 23. (a) ?From wanem yumi mas trastem Jeova taem yumi fesem wan trabol, mo olsem wanem blong trastem hem? (b) ?Bambae yumi tokbaot wanem long nekis stadi?

²² Be i no long taem blong trabol nomo we yumi mas trastem Jeova. Ol Proveb 3:6 i talem se yumi mas trastem Hem ‘long olgeta samting we yumi stap mekem.’ Taswe, olgeta disisen we yumi tekem evri dei long laef blong yumi oli mas soemaot se yumi trastem Jeova. Taem yumi fesem wan trabol, yumi no mas wari bitim mak, fraet, mo kam olsem we yumi no wantem lesin long advaes we Jeova i givim blong soemaot beswan rod blong folem. Yumi mas tingbaot ol traem olsem wan janis blong soem se yumi stanap long saed blong rul blong Jeova, mo blong givhan blong pruvum se Setan i wan man blong giaman. Mo tu, ol traem oli givim janis long yumi blong wokem fasin obei wetem ol narafala fasin we Jeova i glad long olgeta.​—Hibrus 5:​7, 8.

²³ Nomata wanem trabol i kasem yumi, yumi save soem se yumi trastem Jeova. Yumi mekem olsem long ol prea blong yumi mo taem yumi lukluk i go long Tok blong Jeova mo ogenaesesen blong hem blong lidim yumi. ?Be, long saed blong ol wanwan trabol we yumi fesem long evri dei laef blong yumi, olsem wanem yumi save trastem Jeova? Nekis stadi bambae i tokbaot samting ya.

[Futnot]

?Bambae Yu Yu Ansa Olsem Wanem?

• ?Olsem wanem Deved i soemaot se hem i putum tras blong hem long Jeova?

• ?Wanem trifala samting i mekem ol man tede oli safa, mo from wanem i gud we sam samtaem yumi tingtingbak long trifala samting ya?

• ?Jeova i givim wanem panis long ol man, mo from wanem panis ya i stret?

• ?Olsem wanem yumi soemaot se yumi trastem Jeova?

[Kwestin]

[Tok blong pija long pej 8]

Deved i putum tras blong hem long Jeova

[Tok blong pija long pej 10]

Jisas i soem se i no Jeova we i mekem wan stori haos long Jerusalem i foldaon