Holem Wan Tingting We i Save Jajem Yu

TINGTING ya, se bambae yumi flae long wan plen we kompiuta blong hem i givim ol rong save, i mekem yumi fraet tumas. Be, traem tingbaot, sipos yu stap flae long wan plen, we wan man i bin spolem mesin blong lidim plen no hem i jenisim ol save we paelot i nidim blong plen i flae. !I sua se bambae yu fraet ya! !Be, wan man i stap traem blong spolem yu long sem fasin! Man ya i wantem spolem tingting blong yu we i save jajem yu, blong tingting ya i no moa lidim yu blong mekem samting we i gud. !Hem i wantem se yu folem wan rod we i agensem God stret!​—⁠Job 2⁠:​2-5; Jon 8⁠:⁠44.

?Hu ya nogud man ya? Baebol i talem se, hem i “snek ya blong bifo we nem blong hem ‘Setan’ no ‘Man we i agensem man,’ we i stap giaman long olgeta man long wol, i lidim olgeta oli go krangke.” (Revelesen 12⁠:⁠9) Wok mo fasin blong hem i kamaot klia long garen blong Iden. Hem i toktok long Iv long wan fasin we i luk olsem se i tru nomo. Hem i pulum Iv blong agensem God mo blong no moa folem samting we Iv i save se i stret. (Jenesis 3⁠:​1-6, 16-19) Stat long taem ya, Setan i stanemap plante grup we oli giaman long ol man mo we oli lidim fulap man wantaem, blong oli kam badfren wetem God. Grup ya we i gat moa fol long fes blong God i bitim olgeta narafala, hemia ol giaman skul.​—⁠2 Korin 11⁠:​14, 15.

Giaman Skul i Spolem Tingting We i Save Jajem Yu

Buk blong Revelesen i tokbaot olgeta giaman skul olsem wan woman blong rod, we nem blong hem Bigfala Babilon. Ol tijing blong hem oli mekem ol man oli ting se fasin we i no stret, i gud nomo. Ol skul ya oli no laekem ol man we oli holem wan bilif we i defren long olgeta mo oli yusum raf fasin blong agensem olgeta. Yes, Revelesen i soemaot se ol giaman skul nao oli gat fol moa long fes blong God from blad “blong olgeta man we ol man oli kilim olgeta i ded.” Hemia i minim ol man blong mekem trufala wosip long God tu.​—⁠Rev. 17⁠:​1-6; 18⁠:​3, 24.

Jisas i givim woning long ol man blong hem long saed blong mak we ol giaman skul bambae oli kasem blong spolem tingting blong sam man long saed blong fasin we i gud. Hem i talem se: “I gat taem i stap kam we bambae ol man we oli kilim yufala, oli ting se oli stap mekem gudfala wok blong God.” !Ol raf man ya, oli olsem blaenman, oli no save wanem fasin i gud, mo wanem fasin i nogud! Jisas i talem se: “Oli no save Papa blong mi, mo oli no save mi tu.” (Jon 16⁠:​2, 3) I no longtaem biaen we Jisas i talem ol tok ya, sam lida blong skul oli pulum ol man blong kilim Jisas i ded. Oli mekem bigfala rong, be tingting blong olgeta i no jajem olgeta from. (Jon 11⁠:​47-50) Be ol trufala man blong Jisas oli defren long olgeta. Jisas i talem se bambae ol man oli luksave ol trufala man blong hem from we oli lavlavem olgeta. Be oli no jes lavlavem olgeta nomo, oli lavem ol enemi blong olgeta tu.​—⁠Matiu 5⁠:​44-48; Jon 13⁠:⁠35.

I gat wan narafala rod we ol giaman skul oli yusum blong spolem tingting blong plante man. Oli agri long eni fasin we man i wantem folem. Aposol Pol i bin talemaot se: “I gat taem i stap kam, we ol man bambae oli no moa wantem harem ol trutok. Bambae oli save mekemhed, blong go lukaot plante narafala  tija olbaot, we oli save talem wanem tok we olgeta oli wantem harem.”​—⁠2 Timoti 4⁠:⁠3.

Tede, plante lida blong skul oli talem ol tok ya nomo we ol man oli wantem harem. Sam oli talem se God i agri long fasin blong slip tugeta afsaed long mared. Sam narafala bakegen oli talem se fasin blong man i slip wetem man i oraet nomo. Antap moa, sam lida blong skul oli joen long fasin ya. Wan niuspepa long Inglan, The Times, i talem se taem Anglikan Jos i jusumaot ol memba blong Kaonsel blong hem, oli jusum “tatin lida blong skul we olgeta evriwan oli talemaot se oli man blong slip wetem man.” ?Taem ol lida blong skul oli agensem ol gudfala fasin we Baebol i tijim mo ol skul blong olgeta oli no stretem olgeta from, olsem wanem nao long ol man we oli stap long ol skul ya? ?Bambae olgeta oli folem wanem fasin? Yumi no sapraes nating we tingting blong plante milian man i fasfas.

!I moa gud sipos yumi letem ol gudfala fasin mo ol trutok we Baebol i tijim, oli lidim yumi! (Ol Sam 43⁠:3; Jon 17⁠:17) Eksampol, Baebol i talem se ol man we oli slip olbaot, mo ol man we oli stilim hasban no waef blong narafala “oli no save go insaed long niufala wol ya we God i king long hem.” (1 Korin 6⁠:​9, 10) Baebol i talem tu se ol man mo woman we “oli stap tanem stret fasin blong woman wetem man, nao oli stap mekem ol fasin we i no stret,” oli “stap mekem ol fasin . . . we i blong sem nomo.” (Rom 1⁠:​26, 27, 32) I no ol man we oli no stretgud olgeta we oli stanemap ol stret fasin ya. Ol rul ya oli kamaot long God, mo hem i neva jenisim olgeta. (Galesia 1⁠:8; 2 Timoti 3⁠:16) Be Setan i gat sam narafala rod bakegen blong spolem tingting we i save jajem yu.

Jusumgud Ol Pleplei

Maet wan man i save fosem narafala blong mekem nogud. Be, i nogud moa sipos hem i pulum narafala blong wantem mekem nogud. Hemia nao samting we Setan, “masta blong wol ya,” i wantem mekem. Hem i wantem putum rabis tingting ya long hat mo tingting blong olgeta we oli no waes mo we oli no gat plante save, antap moa ol yangfala. Blong mekem samting ya, hem i yusum ol rabis buk, ol video kaset, miusik, kompiuta gem, mo ol rabis pija long kompiuta.​—⁠Jon 14⁠:30; Efesas 2⁠:⁠2.

Wan ripot long wan magasin (Pediatrics) i talem se: “Evri yia, ol yangfala [long Yunaeted Stet] oli lukluk 10 000 faet long televisin. Ol program blong pikinini oli raf moa bitim ol narafala program.” Ripot ya i talem tu se: “Evri yia, ol yangfala oli lukluk klosap 15 000 fasin blong seks, doti tok, mo tok plei long saed blong seks.” Mo ripot i gohed blong talem se, long taem we bighaf blong ol man oli stap lukluk televisin, i gat “bitim 8 fasin blong seks evri aoa, hemia i fo taem antap long namba ya blong 1976.” Yumi no sapraes we ripot ya i talem se “ol doti toktok i stap kam antap bigwan.” Be Baebol mo ol stadi we ol man blong sayens oli mekem, oli givim woning se fasin blong ol man we oli wajem ol nogud samting ya oltaem, bambae i jenis i kam moa nogud. Taswe, sipos yu yu wantem se God i glad long yu mo yu wantem mekem i gud long yu wan, folem advaes ya blong Ol Proveb 4⁠:23 (NW ) se: “Samting we yu mas lukaot moa long hem i bitim ol narafala samting, se hat blong yu. Blokem ol samting we oli save kam spolem hat blong yu, from we hat i stamba blong laef.”​—⁠Aesea 48⁠:⁠17.

Plante miusik tu we ol man oli laekem tede, i save spolem tingting we i jajem yu. Wan ripot long  niuspepa long Ostrelia (The Sunday Mail) i givim woning se wan man blong singsing we plante man long ol kantri blong rijman oli laekem ol singsing blong hem, “i traehad blong mekem ol man oli sek.” Ripot i talem se: “Ol singsing blong hem oli leftemap fasin blong tekem drag, fasin blong slip wetem wan memba blong prapa famle blong yumi bakegen, mo fasin blong fosem woman.” Long wan singsing, “hem i tokbaot we hem i kilim waef blong hem i ded mo i sakem bodi blong hem long wan lagun.” I gat sam narafala toktok long ol singsing blong hem, we yumi no save tokbaot long haf ya from we oli nogud tumas. Be, man blong singsing ya i winim wan bigfala praes from miusik blong hem. ?Yu yu wantem fulumap hat mo tingting blong yu wetem ol rabis tingting ya we yumi tokbaot antap, nating se ol naesfala miusik i kavremap olgeta? Yumi hop se nogat, from we olgeta we oli mekem fasin ya, oli spolem tingting blong olgeta we i save jajem olgeta. Mo biaen, ‘hat blong olgeta i kam nogud’ mo oli kam enemi blong God.​—⁠Hibrus 3⁠:​12, NW; Matiu 12⁠:​33-35.

Taswe, i waes blong jusumgud ol pleplei we yu joen long olgeta. Baebol i givim advaes ya se: “I gat ol gudfala fasin i stap we oli stret gud, mo we i stret nomo blong yumi presem ol man we oli mekem ol fasin ya. Mo yufala i mas putum tingting blong yufala i stap strong long ol fasin olsem. Ol fasin ya oli tru, mo oli hae, mo oli stret, mo oli klin gud, mo oli save mekem yumi harem gud, mo ol man oli stap ona long olgeta we oli stap mekem ol fasin ya.”​—⁠Filipae 4:⁠8.

Ol Fren Oli Gat Paoa Long Tingting We i Save Jajem Yu

Taem Neil mo Franz oli pikinini yet, oli gat ol gudfala fren we oli Kristin. * Be, Neil i talem se biaen, “mi mi stat blong fren wetem olgeta we fasin blong olgeta i no stret.” Nogud frut we i mekem Neil i sore tumas, se hem i kam wan man blong brekem loa mo hem i go kalabus. Stori blong Franz i sem mak. Hem i talem wetem sore se: “Tingting blong mi fastaem se, mi save fren wetem ol yangfala blong wol mo no letem olgeta oli spolem fasin blong mi. Be Galesia 6⁠:7 i talem se: ‘I no gat man i save giaman long God. Wanem sid we man i planem fastaem long garen blong hem, be frut blong hem nomo, man ya bambae i mas kakae.’ From hadtaem we mi mi kasem, mi lanem se mi mi rong mo Jeova nomo i tru. Naoia mi stap kalabus ful laef blong mi from rong we mi bin mekem.”

Ol man olsem Neil mo Franz oli no kam man blong brekem loa wantaem nomo. I sua se fastaem, oli no save agri nating long ol fasin blong brekem loa. Gudfala fasin blong wan man i jenis sloslou i kam nogud. Be, plante taem faswan samting we i pulum hem blong lego ol gudfala fasin, hemia ol nogud fren. (1 Korin 15⁠:33) Maet biaen, hem i tekem drag mo dring alkol bitim mak. Yes, i stret we ol man oli tokbaot tingting we i save jajem yumi olsem “wan haf blong yumi we alkol i save wasemaot.” Ale biaen, i isi nomo blong man ya i brekem loa no i joen long rabis fasin long saed blong seks.

Taswe, yu mas stop bifo we yu mekem faswan samting, yu no mas joen wetem ol nogud fren. I moa gud yu fren wetem ol man we oli waes mo we oli lavem God. Olgeta ya bambae oli halpem yu blong gat wan gudfala tingting we i save jajem yu, nao bambae i lidimgud yu mo i blokem yu blong no kasem plante  trabol. (Ol Proveb 13⁠:20) Neil mo Franz tufala i stap kalabus yet. Be naoia tufala i luksave se tingting ya we i save jajem yumi i wan presen we God i givim, we yumi mas trenemgud. Yes, hem i wan samting we i sas tumas. Antap long hemia, tufala i stap traehad blong wokem wan gudfala fasin fren wetem Jeova God. I gud we yumi tu yumi waes, mo yumi lanem sam samting from ol mastik we tufala i bin mekem.​—⁠Ol Proveb 22⁠:⁠3.

Lukaotgud Long Tingting We i Save Jajem Yu

Yumi soemaot se yumi wantem lukaotgud long tingting we i save jajem yumi, taem yumi bildimap bilif mo lav we yumi gat long God, mo yumi onagud long hem. (Ol Proveb 8⁠:13; 1 Jon 5⁠:⁠3) Baebol i soemaot se sipos yumi no gat ol samting ya, tingting we i save jajem yumi i kam slak, nao i no moa lidim yumi blong mekem samting we i stret oltaem. Eksampol, Ol Sam 14⁠:1 i tokbaot olgeta we oli stap talem se: “I no gat God nating.” ?Tingting ya blong no bilif long God i mekem wanem long fasin blong olgeta? Vas ya i gohed i talem se: “Olgeta ya evriwan oli rabis man nomo, oli stap mekem ol samting nomo we i nogud we i nogud. I no gat wan long olgeta we i stap mekem ol samting we i stret.”

Mo tu, ol man we oli no bilif long God oli no gat strongfala tingting se fiuja bambae i gud. From samting ya, oli tingbaot naoia nomo, mo oli ronem ol rabis fasin we olgeta nomo oli wantem. Olgeta ya oli folem tingting ya se: “I gud yumi gohed, yumi kakae, yumi dring, from we tumora bambae yumi ded.” (1 Korin 15⁠:32) Be olgeta we oli lukluk oltaem i go long praes ya blong kasem laef we i no save finis, oli defren olgeta. Olgeta ya oli no letem ol samting blong wol we oli save harem gud long olgeta blong smoltaem nomo, i pulum olgeta oli aot long stret rod. Olsem wan kompiuta we i makemaot rod blong folem, ol man ya oli letem tingting ya we i save jajem olgeta, mo we oli trenemgud, i halpem olgeta blong stap long stret rod ya, hemia blong stap tru mo obei long God.​—⁠Filipae 3⁠:⁠8.

Blong mekem tingting we i save jajem yumi i wokgud, Tok blong God i mas lidim tingting ya oltaem. Long wan pijatok, Baebol i soemaot se yumi save kasem ol advaes ya blong lidim yumi, i se: “Bambae yufala i harem wan tok biaen long yufala i talem se: ‘Hemia rod ya. Yufala olgeta man, yufala i wokbaot long hem, blong yufala i no tanem i go long raet saed no long lef saed.’ ” (Aesea 30⁠:​21, NW ) Taswe i gud sipos yumi tekem taem evri dei blong ridim Baebol. Fasin ya bambae i mekem yumi strong mo i leftemap tingting blong yumi, taem yumi stap traehad blong mekem samting we i stret no taem ol wari blong laef oli mekem yumi trabol tumas. Yumi save sua se sipos yumi trastem Jeova fulwan, bambae hem i lidim yumi blong mekem fasin we i stret, mo bambae hem i lidim yumi long saed blong spirit tu. Yes, yumi mas folem eksampol blong man we i raetem Sam ya, se: “Oltaem mi mi save we Hae God i stap wetem mi, i stap klosap long mi, nao i no gat wan samting i save muvum mi.”​—⁠Ol Sam 16⁠:8; 55⁠:⁠22.

[Futnot]

[Tok blong pija long pej 5]

Olgeta giaman skul, we Baebol i kolem “Bigfala Babilon,” oli spolem tingting blong plante man, mekem se tingting ya i no moa jajem olgeta

[Credit Line]

Priest blessing troops: U.S. Army Photo

[Tok blong pija long pej 6]

Fasin ya blong lukluk ol faet mo rabis fasin long saed blong seks long televisin bambae i spolem tingting we i save jajem yu

[Tok blong pija long pej 7]

Blong holem wan tingting we i save jajem yu, yu mas letem Tok blong God i lidim yu oltaem