Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Üha enam tervist ohustav denguepalavik

Üha enam tervist ohustav denguepalavik

Üha enam tervist ohustav denguepalavik

„Morelose tervisehoiuamet ja Emiliano Zapata linna tervishoiunõukogu annavad Jehoova tunnistajatele üle tunnistuse nende jõupingutuste kohta hoida kuningriigisaali ümbrus puhas dengueviirust kandvatele sääskedele sobivatest sigimispaikadest.”

MEHHIKO võimudele teevad haigustkandvad sääsed muret. Need tüütud tillukesed putukad kannavad ohtlikku viirust, mis põhjustab denguepalavikku, eluohtlikku haigust, mida Mehhikos põdes 2010. aastal 57 000 inimest. Mehhiko on üks enam kui 100 riigist, kus denguepalavik on püsivalt kanda kinnitanud. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (MTO) praeguste arvestuste kohaselt võib maailmas igal aastal nakatuda denguepalavikuga umbes 50 miljonit inimest, lisaks on ohus selle haigusega nakatuda umbes kaks viiendikku maakera rahvastikust. Seetõttu on meedikud algatanud programme hävitada valgetäpiline sääseliik Aedes aegypti, üks neid putukaliike, kes dengueviirust kannavad. *

Dengueviirus on kõige levinum troopilises ja subtroopilises kliimas, seda eriti vihmaperioodil ja pärast loodusõnnetusi, näiteks orkaane või üleujutusi. Nimelt muneb liigi Aedes emassääsk oma munad seisvasse vette. * Kuna Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere maades on inimestel kombeks majapidamisvett betoonmahutitesse koguda ja seda seal säilitada, soovitavad tervishoiuspetsialistid inimestel need mahutid kinni katta. Nii ei saa neist sääskede sigimispaigad. Sääskede levikut on võimalik piirata ka sellega, kui inimesed ei hoia hoovis vanu rehve, konservikarpe, lillepotte ja plastanumaid – kõike, kuhu võib koguneda seisvat vett.

Kuidas denguepalavikku ära tunda ja ravida

Sageli jääb denguepalavik külmetushaiguse sarnaste sümptomite tõttu diagnoosimata. Kuid MTO andmetel tuleks kahtlustada denguepalavikku siis, kui palavikuga kaasneb lööve, valu silmakoobastes ning liigese- ja lihasevalu. Palavik on tavaliselt viis kuni seitse päeva.

Siiani pole denguepalavikule spetsiifilist ravi leitud, ent enamikul juhtudel on seda haigust võimalik kodus ravida, kui piisavalt puhata ja rohkelt vedelikke tarbida. Haiget tuleb siiski valvsalt jälgida, juhul kui tal peaksid ilmnema hemorraagilise palaviku või dengue verejooksusündroomi tunnused. Need eluohtlikud tüsistused võivad avalduda pärast seda, kui haigel palavik taandub ja ta näib end paremini tundvat. Millised on mõningad selliste tõsisemate haigusseisundite tunnused? Äge kõhuvalu, pidev oksendamine, nina ja igemete verejooks, must väljaheide ja punakasvioletsed nahaalused verevalumid. Lisaks võib dengue verejooksusündroomiga kaasneda rahutus, tavatult suur janu, kahvatu ja külm nahk ning äärmiselt nõrk pulss.

Kahjuks ei ole denguepalaviku ravimisel abi antibiootikumidest, kuna see on viiruslik, mitte bakteriaalne nakkus. Samuti tasub nakatanul vältida põletikuvastaseid ravimeid, nagu näiteks aspiriini ja ibuprofeeni, kuna need võivad suurendada veritsemise ohtu. Dengueviirusel on neli serotüüpi ja haigusesse võib nakatuda rohkem kui korra.

Denguepalavikku haigestudes on tähtis piisavalt puhata ja rohkelt vedelikku juua. Samuti oleks hea viibida nii palju kui võimalik sääsevõrgu all, et sääsed ei saaks hammustada ja haigust teistele edasi kanda.

Kuidas aga sääsehammustusi vältida? Tuleks kanda pikkade varrukatega särki ja pikki pükse või pikka seelikut ning kasutada sääsetõrjevahendeid. Kuigi sääsed võivad hammustada inimest igal ajal, ründavad nad kõige aktiivsemalt kaks tundi enne päikesetõusu ja kaks tundi pärast päikeseloojangut. Samuti pakub kaitset see, kui magada sääsetõrjevahendiga töödeldud sääsevõrgu all.

Aeg näitab, kas inimesed suudavad töötada välja vaktsiini, mis tooks denguepalaviku suhtes kergendust. Kuid üks on kindel, Jumala kuningriik kõrvaldab kõik haigused, kaasa arvatud denguepalaviku. Jah, saabub aeg, mil Jumal „pühib ära kõik pisarad nende silmist, ning surma ei ole enam ega leinamist ega hädakisa ega valu ei ole enam. Endised asjad on möödunud” (Ilmutus 21:3, 4).

[Allmärkused]

^ lõik 3 Mujal maades võivad dengueviirust siirutada ka teised sääsed, näiteks Aasia tiiger-sääsed.

^ lõik 4 Sääsk Aedes ei lenda arengupaigast tavaliselt kaugemale kui mõnisada meetrit.

[Joonis lk 25]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Veendu, et sääskedel poleks sigimispaiku

1. Vanad rehvid

2. Vihmaveerennid

3. Lillepotid

4. Plastanumad

5. Äravisatud konservikarbid ja plekkvaadid

Väldi sääsehammustusi

a. Kanna pikkade varrukatega särki ja pikki pükse või pikka seelikut. Kasuta sääsetõrjevahendit

b. Maga sääsevõrgu all

[Pildi allikaviide lk 24]

Allikas: Courtesy Marcos Teixeira de Freitas