ENAMIKULE inimestest on söömine nauditav tegevus. Kuid on ka neid, kel tuleb mõnest toidust kauge kaarega mööda käia. Nagu ülal tsiteeritud Emilyl, on neil toiduallergia. Emilyl tekkinud raske allergiline reaktsioon oli anafülaksia, mis on eluohtlik seisund. Õnneks pole enamik toiduallergiaid siiski nii tõsised.

Viimastel aastatel on toiduallergia ja toidutalumatuse esinemissagedus järjest kasvanud. Mõnede uuringute järgi on aga ainult väiksel osal neist, kes arvavad endal olevat toiduallergia, see kliiniliselt diagnoositud.

„Ühtne toiduallergia määratlus puudub,” on kirjas Jennifer Schneider Chafeni juhitava teadlasterühma artiklis, mis ilmus ajakirjas The Journal of the American Medical Association. Siiski on enamik asjatundjaid seisukohal, et allergiliste reaktsioonide tekkes on põhiroll immuunsüsteemil.

Toiduallergiat põhjustab enamasti mingi toidus leiduv valk. Immuunsüsteem peab ekslikult seda valku organismile kahjulikuks. Kui see valk esmakordselt organismi satub, moodustab immuunsüsteem sissetungija kahjutustamiseks kaitsekehad, mida nimetatakse IgE-antikehadeks. Kui sama allergeen satub organismi uuesti, kutsuvad varem moodustunud antikehad esile keemiliste ühendite, muu hulgas histamiini, vabanemise.

Normaalselt etendab histamiin immuunsüsteemis kasulikku osa. Kuid põhjustel, mida veel täielikult ei mõisteta, tekitab IgE-antikehade moodustumine ja sellest tulenev histamiini vabanemine inimestel, kes on teatud toiduvalgu suhtes ülitundlikud, allergilise reaktsiooni.

See selgitab, miks võib olla nii, et mõnd toitu esimest korda süües näib kõik korras olevat, järgmisel korral sama toitu süües vallandub aga allergiline reaktsioon.

Toidutalumatus on nagu toiduallergiagi organismi vastureaktsioon mingi toiduaine suhtes. Kuid erinevalt toiduallergiast, mida kutsub esile immuunsüsteem, on toidutalumatus seedesüsteemi reaktsioon, seega antikehi mängus pole. Toidutalumatuse korral on organismil raskusi mingi toiduaine seedimisega, kas siis mingi ensüümi vaeguse tõttu või söödud toidus leiduvate  kemikaalide tõttu, mida on raske lagundada. Näiteks laktoositalumatus tekib, kui soolestikus ei sünteesita piisavalt ensüümi, mida on vaja piimatoodetes leiduva laktoosi ehk piimasuhkru lõhustamiseks.

Kuna toidutalumatusega pole seotud antikehade tootmine, võib see avalduda juba esimesel korral, kui mittetalutavat toitu pruugitakse. Määravaks võib osutuda söödud toidu kogus: väikest kogust võib organism taluda, suur kogus võib tekitada probleeme. Selles suhtes erineb toidutalumatus raskekujulisest toiduallergiast, mille korral võib ka imeväike kogus allergeenset toitu kutsuda esile eluohtliku reaktsiooni.

Toiduallergia sümptomiteks võivad olla sügelus, lööve, kõri-, keele- või laugude turse, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ning halvimal juhul vererõhu järsk langus, peapööritus, teadvuse kadu ja isegi südame seiskumine. Anafülaktiline reaktsioon võib areneda kiiresti ja lõppeda surmaga.

Toiduallergiat võib põhjustada mistahes toiduaine. Ent kõige tugevamat toiduallergiat tekitavad tavaliselt vaid mõned üksikud toiduained: piim, muna, kala, koorikloomad, maapähklid, soja, pähklid ja nisu. Inimene võib muutuda allergiliseks igas vanuses. Uuringud näitavad, et pärilikkusel on suur osakaal. Lapsel on suurem tõenäosus muutuda allergiliseks, kui ühel või mõlemal vanemal on allergia. Pole sugugi haruldane, et lapse kasvades allergia kaob.

Toidutalumatuse sümptomid pole nii alarmeerivad kui ägeda allergilise reaktsiooni omad. Nendeks võivad olla kõhuvalu, puhitus, gaasid, kõhukrambid, peavalu, lööve, väsimus või lihtsalt kehv enesetunne. Talumatust põhjustavad mitmesugused toiduained, kõige sagedamini piimasaadused, nisu, alkohol ning gluteeni ja pärmi sisaldavad toiduained.

Toiduallergia või -talumatuse kahtluse korral tasuks pöörduda asjatundja poole. Kui püüad ise endale diagnoosi panna ja kõrvaldad teatud toidud oma toidusedelist, võid teha endale karuteene, kuna nii võid jätta oma keha ilma hädavajalikest toitainetest.

Raskekujulisele toiduallergiale pole muud ravi kui allergiat vallandavate toiduainete täielik vältimine. * Kui aga allergia on leebem või on tegu toidutalumatusega, piisab ehk ainult sellest, kui tarbid neid toiduaineid harvem ja väiksemas koguses. Mõnel juhul on siiski ka talumatuse korral vaja neist toiduainetest vähemalt mõneks ajaks täielikult loobuda.

Kui sinul on toiduallergia või toidutalumatus, võib sind julgustada teadmine, et paljud sinusarnased on õppinud oma olukorraga toime tulema nii, et nad saavad ikkagi nautida mitmekesist ja maitsvat toitu.