Piibel õpetab, et talitsematu viha teeb kahju nii vihastujale endale kui ka neile, kes temaga kokku puutuvad. (Õpetussõnad 29:22.) Mõnikord võib vihastumine olla küll õigustatud, aga Piibel näitab, et need, keda tabavad pidevalt vihahood, ei saa päästet. (Galaatlastele 5:19–21.) Piiblis on häid põhimõtteid, mis aitavad viha talitseda.

•  Kas vihastuda on alati vale?

•  Millal ei saa vihastumist õigeks pidada?

•  Kuidas viha talitseda?

•  Piiblisalmid vihastumise kohta

 Ei ole. Mõnikord võib vihastumine olla õigustatud. Näiteks sai jumalakartlik mees Nehemja väga vihaseks, kui kuulis, et tema usuvendi rõhutakse. (Nehemja 5:6.)

 Mõnikord ka Jumal vihastub. Näiteks muistsel ajal, kui tema rahvas ei pidanud kinni lubadusest kummardada ainult teda ja hakkas teenima ebajumalaid, süttis tema viha rahva vastu. (Kohtumõistjate 2:13, 14.) Siiski pole viha tunne, mis oleks Jumal Jehoova juures tooniandev. Tema viha on alati õigustatud ja talitsetud. (2. Moosese 34:6; Jesaja 48:9.)

 Vihastumist ei saa õigeks pidada, kui see on talitsematu ja pole õigustatud, nagu on sageli ebatäiuslike inimeste puhul. Mõtle järgmistele näidetele.

•   Kain vihastus, kui Jumal tema ohvrit vastu ei võtnud. Ta lubas vihal sedavõrd kasvada, et tappis oma venna. (1. Moosese 4:3–8.)

•   Prohvet Joonas süttis viha, kui Jumal halastas Niineve elanikele. Jumal manitses Joonat, öeldes, et Joonal pole õigust nõnda vihastuda, vaid tal peaks olema kahju nendest inimestest, kes oma patte kahetsevad. (Joona 3:10–4:1, 4, 11.) a

 Nendest näidetest ilmneb, et ebatäiuslike inimeste puhul peavad paika sõnad „Viha takistab teha seda, mis on õige Jumala silmis”. (Jaakobuse 1:20.)

•   Mõista, kui kahjulik on talitsematu viha. Mõned arvavad, et viha väljavalamine on tugevuse märk. Tegelikult näitab aga suutmatus oma viha talitseda inimese nõrkust. „Nagu vallutatud linn, millel pole müüri, on inimene, kes ennast ei talitse,” märgib Piibel. (Õpetussõnad 25:28; 29:11.) Teisest küljest, kui inimene suudab oma viha talitseda, ilmutab ta tõelist tugevust ja head vahetegemisoskust. (Õpetussõnad 14:29.) Piibel ütleb: „Kes ei vihastu kergesti, on parem kui kangelane.” (Õpetussõnad 16:32.)

•   Talitse oma viha, enne kui teed midagi, mida hiljem kahetsed. Piiblitekst Laul 37:8 ütleb: „Heida endast viha ja hülga raev, ära ägestu ega tee kurja.” Pane tähele, et vihastumise korral saame ise otsustada, kuidas toimime: me võime viha endast ära heita, enne kui midagi kurja teeme. Piiblikoht Efeslastele 4:26 ütleb: „Kui te vihastute, siis ärge tehke pattu.”

•   Võimaluse korral lahku enne, kui sind haarab viha. Piibel ütleb: „Tüli alustamine on kui paisu tagant vee vallapäästmine. Lahku enne, kui puhkeb riid.” (Õpetussõnad 17:14.) Kuigi on arukas erimeelsused kiiresti lahendada, vajate ehk mõlemad veidi aega mahajahtumiseks, et suudaksite asjast rahulikult rääkida.

•   Püüa asjast tervikpilti saada. „Arusaaja ei vihastu kergesti,” ütleb piiblitekst Õpetussõnad 19:11. Enne järelduse tegemist on tark olukorra kohta võimalikult palju teavet hankida. Kui kuulame tähelepanelikult kõigi asjaosaliste mõtteid, on väiksem tõenäosus, et meis tekib õigustamatu viha. (Jaakobuse 1:19.)

•   Palu Jumalalt meelerahu. Palvetamine aitab leida „Jumala rahu, mida inimmõistus ei suuda haarata”. (Filiplastele 4:7.) Palve on üks peamisi viise saada Jumalalt püha vaimu, tänu millele kasvavad meis sellised omadused nagu rahu, kannatlikkus ja enesevalitsus. (Luuka 11:13; Galaatlastele 5:22, 23.)

•   Vali hoolikalt, kellega seltsid. Me kipume muutuma selliseks, nagu on inimesed, kellega me läbi käime. (Õpetussõnad 13:20; 1. Korintlastele 15:33.) Sellepärast on arusaadav, miks Piibel hoiatab: „Ära seltsi keevalisega, ära tee tegemist raevutsejaga, et sa ei õpiks tema kombeid ega seaks endale püünist.” (Õpetussõnad 22:24, 25.)