1. Kain yokwe rot eo el̦aptata im eaorõktata, im ewi wãween am̦ naaj kõmel̦el̦eiki? (Lale pija eo itulõñ.)

 JEOVA ej wũnjãn yokwe. (1 Jon 4:7, UBS) Yokwe eo el̦ap im eaorõktata ej pedped ioon ad l̦oori naanin kakapilõklõk ko an Anij. Ilo Baibõl̦, yokwe in ej jitõñl̦o̦k ñan naanin Grik eo etan a·gaʹpe. Yokwe in ekitibuj eñjake ko ad ñe jej lukkuun yokwe juon armej. Bõtab ejjab juon eñjake wõt ak ej bar kitibuj kõm̦m̦an ko ad ñan ro jet. Aet jej kwal̦o̦k yokwe in kõnke jekõn̦aan jipañ ro jet, im ejjab kõnke jekõn̦aan jabdewõt men jãn er. Ad kwal̦o̦k yokwe rot in enaaj kõm̦m̦an bwe jen m̦õn̦õn̦õ im lo elõñ jeraam̦m̦an ilo mour eo ad.

2, 3. Ewi wãween an kar Jeova kwal̦o̦k an lukkuun yokwe aolep armej?

² Jeova ear kwal̦o̦k an yokwe aolep armej m̦oktal̦o̦k wõt jãn an kar kõm̦anm̦an Adam im Iv. Ear kõm̦anm̦an lal̦ in bwe en wõr aolep men ko jenaaj aikuji bwe jen maroñ mour. Ejjab men in wõt, ak ear bar kõpooje bwe en ijo jikid me jenaaj lukkuun m̦õn̦õn̦õ im mour ie. Jeova ear jab kõm̦m̦ani men kein ñan e, ak ear kõm̦m̦ani ñan kõj. Ãlikin an kar kõm̦anm̦an lal̦ in, ear kõm̦anm̦an armej im lel̦o̦k juon kõjatdikdik ñan er bwe ren mour ñan indeeo ilo kar Pedetaij eo ijin ioon lal̦.

³ Tokãlik, ewõr juon men Jeova ear kõm̦m̦ane ñan lukkuun  kaalikkar an yokwe armej im ejjab bwe ear l̦õmn̦ak kõn e make. Meñe Adam im Iv rar jum̦aik e, ak ear jel̦ã bwe jet iaan ro nejier renaaj yokwe e. Kõn men in, ear karõk bwe Nejin en katok kõn mour eo an bwe en lo̦mo̦o̦ren ro nejin Adam im Iv. (Jen. 3:15; 1 Jon 4:10, UBS) Jãn kar iien eo me Jeova ear kallim̦ur kõn katok in mour eo an Jesus, ear ãinwõt ñe ededel̦o̦k an kar men in wal̦o̦k. Innem, 4,000 iiõ tokãlik, Jeova ear letok Nejin eo ej make wõt bwe en mej kõn armej otemjej. (Jon 3:16) Kõn men in, jej lukkuun kam̦m̦oolol Jeova kõn an yokwe kõj!

4. Etke jejel̦ã bwe jemaroñ bar kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool meñe jejjab weeppãn?

⁴ Meñe jejjab weeppãn ak jemaroñ kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool kõnke Jeova ear kõm̦anm̦an kõj ilo wãween wõt e. Bõtab ejjab aolep iien epidodo ñan ad kõm̦m̦ane men in. Meñe ãindein, ak ewõr ad maroñ ñan kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool. Ñan waanjoñak, Ebel ear kwal̦o̦k an yokwe Anij ke ear lel̦o̦k menin katok eo em̦m̦antata jãn aolepen bũruon. (Jen. 4:3, 4, UBS) Noa ear bar kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool ke ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k kõn ennaan eo an Anij ñan armej ro ium̦win elõñ iiõ meñe rar jab roñjake e. (2 Pi. 2:5) Bareinwõt, Ebream ear kwal̦o̦k bwe ear l̦apl̦o̦k an yokwe Anij jãn jabdewõt men ke ear m̦õn̦õn̦õ in katok kõn l̦adik eo nejin ejitõnbõro, Aisak. (Jem. 2:21) Jekõn̦aan bar kwal̦o̦k yokwe ãinwõt em̦m̦aan rein retiljek meñe jet iien ejjab pidodo.

5. Ewi wãween ad kwal̦o̦k bwe em̦ool ad yokwe?

⁵ Baibõl̦ ej jiroñ kõj bwe ‘jen jab yokwe ilo naan im kõnono wõt, ak en alikkar ilo kõm̦m̦an ko ad im ilo ad m̦ool.’ (1 Jon 3:18) Men in ej ke mel̦el̦ein bwe jejjab maroñ kwal̦o̦k yokwe ikijjeen men ko jej ba? Ejjab. (1 Te. 4:18) Ej mel̦el̦ein bwe ejabwe ñan ad baj ba wõt, “Ij yokwe eok.” Jej aikuj in bar kwal̦o̦ke ilo kõm̦m̦an ko ad. Ñan waanjoñak, ñe ejabwe men ko ippãn ro jeid im jatid ãinwõt m̦õñã im nuknuk, jenaaj aikuj jipañ er im jab baj kwal̦o̦k wõt ilo naan. (Jem. 2:15, 16) Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, kõnke jej yokwe Jeova im ro rũturid, jeban baj jar wõt bwe en lõñl̦o̦k ‘rijerbal ñan aini jonikkan eo an’ ak jenaaj bar lukkuun kate kõj im kijejeto ilo jerbal in.​—Matu 9:38, UBS.

6, 7. (1) Ewi wãween ad kwal̦o̦k ‘yokwe eo em̦ool’? (2) Waanjoñak ko an wõn ro im ear jab m̦ool aer kwal̦o̦k yokwe?

⁶ Rijjilõk Jon ear ba bwe jen kwal̦o̦k yokwe ‘ilo kõm̦m̦an im ilo m̦ool.’ Rijjilõk Paul ear bareinwõt je bwe jej aikuj kwal̦o̦k ‘yokwe eo em̦ool.’ (Rom 12:9, UBS; 2 Ko. 6:6, UBS) Mel̦el̦ein bwe el̦aññe eriab ad yokwe ro jet, innem yokwe eo ad ejjab m̦ool. Kõnke ñe juon armej ej etao ilo an yokwe, jemaroñ ke ba bwe ej lukkuun kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool? Alikkar bwe ejjab. Ejjab kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool ñan jidik im enaaj ejjel̦o̦k tokjãn an kwal̦o̦k yokwe el̦aññe ejjab lukkuun itok jãn bũruon.

⁷ Jen etale waanjoñak ko kõn jet iaan ro me ear jab m̦ool aer kwal̦o̦k yokwe. Ke Setan ear kõnono ñan Iv ilo jikin kallib in Iden, men ko ear ba ear ãinwõt ñe ear kwal̦o̦k an kea kake e. Bõtab, kõm̦m̦an ko an rar kaalikkar bwe ear jab. (Jen. 3:4, 5) Bareinwõt, ke Devid ear kiiñ, ear wõr juon jeran eo ear lukkuun epaake etan Ehitopel. Ak Ehitopel ear jab tiljek ñan Devid kõn an kar l̦õmn̦ak wõt kõn e make. Kõm̦m̦an ko an rar kaalikkar an jab juon jeran eo em̦ool. (2 Sa. 15:31, UBS) Ilo raan kein, ro rej jum̦ae katak ko ad im ro jet me rej kõm̦m̦an jepel ilowaan eklejia, rej kõjerbal “naan ko aer rem̦m̦an, im kõnono ko rewãjepdik.” (Rom 16:17, 18, UBS) Rein remaroñ kõm̦m̦an ãinwõt ñe relukkuun kea kake ro jet. Bõtab ilo m̦ool, rej l̦õmn̦ak wõt kõn er make.

8. Ta kajjitõk ko jej aikuj in kajitũkin kõj make?

⁸ Yokwe ej juon iaan wãween ko rem̦m̦an ippãn Jeova. Eñin unin elukkuun l̦ap an kajjookok  ñe juon ejjab m̦ool ilo an kwal̦o̦ke. Jemaroñ m̦on̦e ro jet ak jeban m̦on̦e Jeova. Jesus make ear ba bwe enaaj “bukwe” ak jol̦o̦k ro retao im reriab. (Matu 24:51) Im ãinwõt rũkarejar ro an Jeova, jejjab kõn̦aan riab ilo ad kwal̦o̦k yokwe. Kõn men in, jen kajjitõk ippãd make, ‘Em̦ool ke aõ kwal̦o̦k yokwe? Ke ta, ij ke riab ilo aõ kwal̦o̦ke im l̦õmn̦ak wõt kõn ña make?’ Eokwe, jen etale 9 wãween ko me jemaroñ m̦ool ilo ad kwal̦o̦k yokwe.

9. Ñe em̦ool ad yokwe, ta eo men in enaaj kõm̦akũt kõj ñan kõm̦m̦ane?

⁹ M̦õn̦õn̦õ in jipañ meñe ejjel̦o̦k ej loi men ko kwõj kõm̦m̦ani. Jej aikuj m̦õn̦õn̦õ in jipañ ro jeid im jatid kõnke jej yokwe er, im ejjab kõnke jekõn̦aan kõmje ro jet. (Riit Matu 6:1-4, UBS.) Ear jab ãindein l̦õmn̦ak eo an Anenaiõs im Sappaira ke erro ar jabawõt ñan jipañ ro jeier im jatier. Unin aerro kar kõm̦m̦ane men in ej kõnke erro ar kõn̦aan kõmje mejãn armej. Im erro ar riab kõn joñan jããn eo erro ar lel̦o̦k. Kõn men in, kar kajeik erro kõn aerro kar etao. (Jrb. 5:1-10) Bõtab, el̦aññe jej lukkuun yokwe ro jeid im jatid, jenaaj m̦õn̦õn̦õ in jipañ er im jeban kwal̦o̦k men in bwe ro jet ren jel̦ã kake. Jemaroñ katak jãn em̦m̦aan ro jeid im jatid me rej jipañ Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko ñan kõpooji katak ko. Rein rejjab kõm̦m̦ane men in bwe ro jet ren nõbar er, im rejjab kwal̦o̦k ñan ro jet kõn ta ko rar kõm̦m̦ani.

10. Ewi wãween ad kwal̦o̦k kautiej ñan ro jet?

¹⁰ Kautiej ro jet. (Riit Rom 12:10.) Jesus ear kwal̦o̦k an kautiej rũkal̦oor ro an ilo an kar kwal̦ neer. (Jon 13:3-5, 12-15) Jej aikuj in kate kõj bwe jen bar kwal̦o̦k ettã bõro ãinwõt Jesus im jerbal ñan ro jet. Rijjilõk ro rar jab lukkuun mel̦el̦e unin an kar Jesus kõm̦m̦ane men in ñan er m̦ae tokãlik ke jetõb kwõjarjar ear pãd ippãer. (Jon 13:7) Jej kwal̦o̦k ad kautiej ro jet ilo ad jab l̦õmn̦ak bwe jem̦m̦anl̦o̦k jãn er meñe el̦ap jel̦ãl̦o̦kjen̦ ippãd, elõñ m̦weied, ak jej kõm̦m̦ani jerbal ko raorõk ilo doulul in an Jeova. (Rom 12:3) Bareinwõt, ñe ewõr rej nõbare ro jet kõn juon jerbal ear tõprak me jaar bar bõk kun̦aad ie, jeban ebbanbane ak jenaaj kwal̦o̦k ad m̦õn̦õn̦õ kake er meñe jejel̦ã bwe ren kar bar nõbare kõj.

11. Etke ej aikuj m̦ool ad nõbar ro jet?

¹¹ M̦ool ilo am̦ nõbar rũttõmak ro jeim̦ im jatũm̦. L̦õmn̦ak kõn jet wãween ko me kwõmaroñ lel̦o̦k naanin nõbar ñan ro jet. Kõj aolep jejel̦ã bwe ej juon men em̦m̦an ñan ad nõbar ro jet kõnke men in enaaj “kalõk im jipañ” er. (Ep. 4:29, UBS) Bõtab jen lale bwe naanin nõbar ko ad ñan ro jet ren lukkuun m̦ool im en jab kõnke jekõn̦aan kam̦õn̦õn̦õik er. Innem jen jab dãpij ad lel̦o̦k naanin kauwe ñan ro jet ñe jej lo bwe emenin aikuj. (JK. 29:5, UBS) El̦aññe jej nõbar ro jet im tokãlik kananaik er, mel̦el̦ein bwe jej etaouk er. Rijjilõk Paul ear m̦ool ilo an kar kwal̦o̦k yokwe. Ke ear jejel̦o̦k ñan Kũrjin ro ilo Korint, ear nõbar er kõn men ko rem̦m̦an rar kõm̦m̦ani. (1 Ko. 11:2) Bõtab ke ear menin aikuj bwe en lel̦o̦k naanin kauwe ñan er, ear kõmel̦el̦eik er ilo juon wãween ealikkar im ejouj kõn unin an kar kauweik er.​—1 Ko. 11:20-22, UBS.

12. Ewi wãween jemaroñ m̦ool ilo ad kwal̦o̦k yokwe ñe jej karwaineneik ro jet?

¹² Kwal̦o̦k karwainene. Jeova ej jiroñ kõj bwe jen kwal̦o̦k jouj ñan rũttõmak ro jeid im jatid. (Riit 1 Jon 3:17, UBS.) Bõtab ej aikuj jim̦we unin ad kõm̦m̦ane men in. Jej aikuj kajitũkin kõj make: ‘Ij ke kũrtok wõt ñan m̦weo im̦õ ro me el̦ap aõ epaake er ak ro ij lo bwe el̦ap aer aorõk ilo eklejia eo? Ij ke kũrtok wõt ro me renaaj bar ukottok jouj eo aõ? Ak ij ke kwal̦o̦k jouj ñan ro jeiũ im jatũ me ijjab lukkuun jel̦ã kajjier im edik maroñ ippãer ñan aer ukottok jouj eo aõ?’ (Luk 14:12-14, UBS) L̦õmn̦ak kõn wãween kein: Ta el̦aññe juon jeid im jatid ej pãd ilo aikuj kõnke ear jab  em̦m̦an an kar kõm̦m̦ane juon pepe? Ak ta el̦aññe jaar kũrtok juon ñan m̦weo im̦õd ak ear jab kwal̦o̦k an kam̦m̦oolol kõj? Eokwe Jeova ej ba: “Kom̦win jab m̦akoko in kadel̦o̦ñ ruwamãejet ro.” (1 Pi. 4:9, UBS) Jenaaj lukkuun m̦õn̦õn̦õ el̦aññe ejim̦we unin ad karwaineneik ro jet.​—Jrb. 20:35.

13. (1) Ñããt eo el̦aptata ad aikuj in kijenmej? (2) Ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ ro rem̦õjn̦o̦ ilo tõmak?

¹³ Jipañ ro rem̦õjn̦o̦ ilo tõmak. Naanin jiroñ eo ilo Baibõl̦ bwe jen “jipañ ro rem̦õjn̦o̦ im kijenmej ippãn armej otemjej,” emaroñ jipañ kõj ñan etale kõj make el̦aññe em̦ool ad kwal̦o̦k yokwe. (1 Te. 5:14, UBS) Elõñ ro jeid im jatid me rar m̦õjn̦o̦ ak kiiõ rekajoor ilo tõmak. Ak elõñ ro me jenaaj aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kijenmej im jipañ er. Innem ewi wãween ad maroñ jipañ rein? Eokwe, jemaroñ kõjerbal eoon ko ilo Baibõl̦ ñan rõjañ er, kõm̦m̦an karõk ñan kwal̦o̦k naan ippãer, ak baj roñjake wõt er ñe rej kwal̦o̦k eñjake ko aer. Bareinwõt, jejjab aikuj l̦õmn̦ak bwe jet iaan ro jeid im jatid ‘rem̦õjn̦o̦’ im jet ‘rekajoor’ ilo tõmak. Ak jej aikuj keememej bwe kõj aolep ewõr men ko jekajoor ie im ewõr men ko jem̦õjn̦o̦ ie. Rijjilõk Paul ear make kwal̦o̦k bwe ewõr an m̦õjn̦o̦. (2 Ko. 12:9, 10) Innem ealikkar bwe kõj aolep jej aikuj jipañ im kõkajoor doon.

14. Ta eo jej aikuj in kõm̦m̦ane bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an ikõtaad im ro jeid im jatid?

¹⁴ Kõm̦m̦an aenõm̦m̦an. Ad kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn ro jet elukkuun aorõk. Meñe emaroñ bõd an ro jet l̦õmn̦ak kõn men eo jaar kõm̦m̦ane im jemaroñ ba bwe ejjab em̦m̦an wãween aer kar kõm̦m̦an ñan kõj, ak jej aikuj kate kõj joñan wõt ad maroñ bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an. (Riit Rom 12:17, 18, UBS.) El̦aññe jaar kainepataiki juon armej, jej aikuj in etal im jol̦o̦k ad bõd ippãn. Bõtab en m̦ool wãween ad kõm̦m̦ane men in. Ñan waanjoñak, ijello̦kun ad ba, “Jol̦o̦k bõd ñe ãindein am̦ eñjake,” enaaj em̦m̦anl̦o̦k ñe jej kile bõd eo ad im ba, “Jol̦o̦k aõ bõd bwe iar kõmetak eok kõn men eo iar ba.” El̦apl̦o̦k an aorõk bwe en wõr aenõm̦m̦an ikõtaan rippãlele ro. Ejjab juon men ejim̦we ñe ruo rippãlele rej kwal̦o̦k wõt aerro yokwe doon im̦aan mejãn ro jet, ak ñe erro ej make iaaerro rejjab el̦l̦o̦k ñan doon, im rej kwal̦o̦k naan ko reddo im bareinwõt m̦an doon.

15. Ewi wãween ad kwal̦o̦k bwe em̦ool ad jol̦o̦k an ro jet bõd?

¹⁵ M̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k an ro jet bõd. El̦aññe juon armej ear kõmetak kõj, jenaaj jol̦o̦k an bõd im jol̦o̦k ad illu ippãn. Im meñe armej eo emaroñ jab kile bwe ear kainepataik kõj, jej aikuj m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k an bõd. Jej kõm̦m̦ane men in ilo ad ‘kate kõj joñan wõt ad maroñ bwe jen bõro wõt juon ilo jetõb kwõjarjar, kõn aenõm̦m̦an eo ej lukwõj kõj ippãn doon.’ (Ep. 4:2, 3, UBS) Innem bwe en m̦ool ad jol̦o̦k bõd, ej aikuj bõjrak ad l̦õmn̦ak kõn men eo armej eo ear kõm̦m̦ane. Yokwe “ejjab pal̦ in bõro,” mel̦el̦ein ejjab keememej wõt bõd ko. (1 Ko. 13:4, 5, UBS) Ilo m̦ool, el̦aññe jej dãpij ad illu, emaroñ jorrããn kõtaan eo ad ippãn ro jeid im jatid im bareinwõt ippãn  Jeova. (Matu 6:14, 15) El̦aññe jej jar kõn armej eo me ear kõmetak kõj, jej kwal̦o̦k bwe em̦ool ad jol̦o̦k an bõd.​—Luk 6:27, 28.

16. Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane ñe jej bõk juon jerbal ilo doulul in an Jeova?

¹⁶ Jab pukot wõt men ko rem̦m̦an ñan kõj. El̦aññe kar jitõñ kõj ñan kõm̦m̦ane juon jerbal ilo doulul in an Jeova, iien ko kein me jemaroñ kaalikkar bwe em̦ool ad kwal̦o̦k yokwe. Ewi wãween? Ilo ad jab ‘pukot men ko rem̦m̦an ñan kõj wõt, ak jej bar pukot men ko rem̦m̦an ñan ro jet.’ (1 Ko. 10:24, UBS) Ñan waanjoñak, ilo iien kweilo̦k el̦ap ko, ekkã an rũlale kõjãm im rijjipañ ro del̦o̦ñ m̦oktata ilo jikin kweilo̦k el̦ap eo. Innem remaroñ kõn̦aan pukot jikin jijet ko rem̦m̦antata im kakon̦i ñan baam̦le ko aer im er make. Bõtab ijello̦kun aer kõm̦m̦ane men in, rej kããlõt jikin jijet ko jet ilo kijjeen wõt ijoko me kar jitõñ er bwe ren lali. Ilo aer ãindein, rej kaalikkar aer yokwe im l̦õmn̦ak kõn ro jet. Ewi wãween am̦ maroñ anõke joñak in aer?

17. Ñe juon Kũrjin ear kõm̦m̦ane juon bõd el̦ap, ta eo yokwe eo em̦ool enaaj kõm̦akũti ñan kõm̦m̦ane?

¹⁷ Kwal̦o̦k ruom̦ im bõjrak jãn am̦ kõm̦m̦ani men ko renana ilo ittino. Jet Kũrjin rar kajjioñ n̦ooji bõd ko rel̦l̦ap rar kõm̦m̦ani. Bõlen unin aer n̦ooj rueer ej kõnke rejook im rejjab kõn̦aan kainepataik ro jet. (JK. 28:13) Bõtab ñe juon ej n̦ooj ruon, ejjab kwal̦o̦k yokwe ilo wãween in kõnke men in eban jelõt wõt e ak enaaj bar jelõt ro jet. Ewi wãween? Emaroñ bõjrak an Jeova kõjeraam̦m̦an eklejia eo ikijjeen jetõb kwõjarjar eo an im emaroñ jako an wõr aenõm̦m̦an ilowaan eklejia eo. (Ep. 4:30) Kõn men in, el̦aññe juon Kũrjin ear kõm̦m̦ane juon bõd el̦ap, yokwe eo em̦ool enaaj kõm̦akũti bwe en kõnono ippãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia im kappok jipañ jãn er.​—Jem. 5:14, 15.

18. Ewi joñan an aorõk yokwe?

¹⁸ Yokwe ej wãween eo el̦aptata iaan aolep wãween ko ippãn Anij. (1 Ko. 13:13, UBS) Yokwe ej jipañ armej ro bwe ren kile rũkal̦oor ro rem̦ool an Jesus me rej anõke Jeova, Eo ej wũnjãn yokwe. (Ep. 5:1, 2) Paul ear ba bwe ñe ejjel̦o̦k yokwe ippãn, innem ejjel̦o̦k tokjãn. (1 Ko. 13:2, UBS) Kõn men in, kõj aolep jen wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k yokwe, jab ilo “naan” wõt ak ‘ilo kõm̦m̦an im ilo m̦ool.’