7. aprillil 2021 tegi Colombia konstitutsioonikohus olulise otsuse ühe Jehoova tunnistaja kasuks seoses alaealise õigusega oma ravi üle otsustada, juhul kui ta on selleks piisavalt küps. See kohtuasi puudutas juhtumit, kus patsient soovis vereülekandeta ravi. Konstitutsioonikohus kinnitas ka seda, et kui küps alaealine allkirjastab tahteavalduse tervishoiuteenuse osutamise kohta, siis on see seaduse silmis kehtiv ning sel juhul ei ole lapsevanemad süüdi lapse ravita jätmises.

27. mail 2020 diagnoositi õde Daniela Caicedol, kes oli sel ajal 16-aastane, raskekujuline leukeemia. Arstid määrasid talle vereülekanded ja keemiaravi. Kuigi ta oli väga nõrk, selgitas ta meditsiinipersonalile, et keeldub vereülekannetest oma piiblil põhinevate tõekspidamiste tõttu. (Apostlite teod 15:29.)

24. juunil 2020 andis perede heaoluga tegelev instituut Colombias (Instituto Colombiano de Bienestar Familiar) arstidele loa Danielale vereülekandeid teha, kuigi ta oli neist keeldunud. Lisaks nõudis instituut, et Daniela läbiks vaimse seisundi hindamise. Selle hindamise käigus selgus, et meie õde on vaimselt ja emotsionaalselt piisavalt küps, et otsustada, millist ravi ta soovib ja millist mitte. Samuti tehti hindamise käigus kindlaks, et Daniela ei keeldunud vereülekandest teiste survel, vaid omaenda usuliste veendumuste tõttu.

Alama astme kohus kaitses Daniela õigust vereülekandest keelduda, kuid apellatsioonikohus otsustas, et vereülekannet võib teha juhul, kui arst peab seda vajalikuks. Daniela ja tema vanemad otsustasid oma õiguste kaitseks pöörduda konstitutsioonikohtu poole.

Konstitutsioonikohus kaitseski Daniela õigusi ja kinnitas, et usuvabadus „kaitseb inimese suhet Jumalaga ning seda, kuidas ta Jumalat teenib”. Samuti öeldi seal, et tahtevastane vereülekanne seaks ohtu Daniela rahu Jumalaga, rikuks tema õigusi ja riivaks tema väärikust. Kohus kinnitas veel, et Danielal on õigus saada talle vastuvõetavat ravi, kus kasutatakse vereülekande alternatiive.

See kohtuotsus kinnitab, et meditsiinipersonalil on kohustus austada küpsete alaealiste õigust valida selline ravi, mis on kooskõlas nende tõekspidamistega. Üks selle juhtumiga seotud advokaat märkis: „Konstitutsioonikohus kinnitas, et alaealise põhiõigus elule on seotud tema õigusega inimväärikusele. Selleks, et alaealine võiks elada täisväärtuslikku elu, peavad kohtunikud ja arstid austama tema usulisi veendumusi, isegi siis, kui nad neid heaks ei kiida.”

Pärast kohtuotsust ütles Daniela: „Kõige suuremat rõõmu toob mulle see, et sain tuua kiitust Jehoova nimele. See, mis minuga juhtus, õpetas mulle, et Jehoova võib iga katsumuse muuta võimaluseks näidata, kui palju me teda armastame.”

Daniela tervis on stabiilne ja ta saab väga head ravi. Selle aasta augustis on tal plaanis võtta osa pioneeride koolist. Oleme kindlad, et Jehoova rõõmustab, kui ta näeb, kuidas noored oma käitumisega talle au toovad. (Laul 148:12, 13.)