Kas sa tead?

Mida kujutas endast Ateenas asuv altar, millele oli kirjutatud: ”Tundmatule Jumalale”? (Apostlite teod 17:23.)

▪ Mitmed Vana-Kreeka kirjamehed on sellistele altaritele viidanud. Näiteks ütles teisel sajandil elanud ajaloolane ja geograaf Pausanias, et Olümpias asus ”altar tundmatutele jumalatele”. Samuti kirjutas kõnemees ja filosoof Philostratos, et Ateenas ”on altareid püstitatud koguni tundmatute jumalate auks”.

Kolmandal sajandil elanud kirjanik Diogenes Laertios jutustas pärimuse nimetute altarite tekkeloo kohta. See lugu pärineb kuuendast või seitsmendast sajandist e.m.a ja räägib, kuidas Epimenidese-nimeline mees puhastas Ateena hukutavast taudist. Diogenes kirjutab: ”Ta võttis lambad ... ja viis nad areopaagile; seal lasi ta neil vabalt uitama minna ja käskis neile järgnevatel inimestel märkida ära koht, kus iga lammas maha heidab, ning tuua ohver kohalikule jumalusele. Ja nõnda olevatki taudile piir pandud. Sellest ajast saati võib mitmel pool Atikas leida altareid, millesse pole raiutud ühegi jumala nime.”

Teine võimalik põhjus, miks ehitati altareid tundmatutele jumalatele, on teatmeteose ”The Anchor Bible Dictionary” sõnul tolleaegsete inimeste ”kartus jätta avaldamata austust mõnele tundmatule jumalale või jumalannale ja jääda ilma selle jumaluse soosingust või tõmmata enda peale tema viha”.

Miks esimese sajandi juudid maksukogujaid põlgasid?

▪ Maksukogujaid pole kunagi armastatud. Esimese sajandi Iisraelis arvati nad koguni kõige põlatumate ja korrumpeerunumate inimeste hulka.

Rooma võimuesindajad nõudsid rahvalt ränki makse. Maamaksu ja pearaha ehk isikumaksu kogusid Rooma ametnikud ise, kuid impordi-, ekspordi- ja transiidimaksu kogumise õiguse müüsid nad kõrgeima pakkumise tegijale. Niisiis ostsid kohalikud ärimehed endale õiguse teatud piirkonnas makse koguda. Neid vihatud roomlaste kuulekaid käsilasi ei sallinud teised juudid silmaotsaski. Nagu ütleb M’Clintocki ja Strongi entsüklopeedia, pidasid juudid neid ”reeturiteks ja ususalgajateks, keda oli rüvetanud nende tihe läbikäimine paganatega”.

Maksukogujad olid kurikuulsad oma ebaaususe poolest ja nad rikastusid kaasmaalaste arvelt. Ühed määrasid maksustavatele kaupadele tegelikust kõrgema hinna ja pistsid vaheltkasu enda tasku. Teised pressisid valesüüdistuste abil vaestelt raha välja (Luuka 3:13; 19:8). Seetõttu seati maksukogujad ühele pulgale patustega. ”The Jewish Encyclopedia” märgib: ”Maksukoguja ei kõlvanud kohtunikuks ega isegi mitte tunnistajaks.” (Matteuse 9:10, 11.)

[Pilt lk 18]

Tundmatu jumala altar. Pergamoni varemed, Türgi

[Pilt lk 18]

Rooma reljeef, mis kujutab maksukogujat (2. või 3. sajand)

[Allikaviide]

Erich Lessing/Art Resource, NY