Kas Jehoova tunnistajad sooritavad usutervendamisi?
Lugejad küsivad ...
Kas Jehoova tunnistajad sooritavad usutervendamisi?
▪ Jehoova tunnistajad pole kunagi kedagi ime läbi tervendanud. Nagu Jeesus, nii peavad ka nemad oma tähtsaimaks ülesandeks kuulutada head sõnumit Jumala kuningriigist. Samuti usuvad nad, et tõelisi kristlasi ei iseloomusta mitte usutervendamine, vaid miski, mis on palju tähtsam.
Muidugi ei pea me seda tähtsusetuks, et Jeesus Kristus esimesel sajandil kaastundlikult haigeid tervendas. Need imeteod on kindlaks tagatiseks, et ajal, mil Jeesus valitseb Jumala kuningriigi kuningana, täitub ennustus „ükski elanik ei ütle: „Ma olen nõder [„haige”, UM]!”” (Jesaja 33:24).
Kuid mida öelda nüüdisaja imetervendamiste kohta? Nii ristiusu kui mittekristlikes religioonides väidetakse sooritatavat imetervendamisi. Ent Jeesus hoiatas valjult isikute eest, kes väidavad end tema nimel tegevat „palju vägevaid tegusid”. Ta ütles neile: „Ma ei ole teid kunagi tundnud, minge ära minu juurest, te ülekohtutegijad!” (Matteuse 7:22, 23, P 1997). Seega, kas tänapäeva usutervendajate oletatavad imeteod on tõesti märk Jumala heakskiidust ja õnnistusest?
Vaatleme, mida Piibel ütleb Jeesuse tervendamiste kohta. Kui võrrelda neid Pühakirja ülestähendusi tänapäeva usutervendajate meetoditega, võime hõlpsasti näha, kas nüüdisaja usutervendamised on Jumalast.
Jeesus ei tervendanud haigeid kunagi selleks, et oma järelkäijate või rahvamasside tähelepanu võita. Vastupidi, ta tervendas paljud haiged avalikkuse silme alt eemal. Mitu korda ütles ta neile, kelle ta oli terveks teinud, et nad juhtunust kellelegi ei räägiks (Luuka 5:13, 14).
Jeesus ei küsinud imetegude eest eales raha (Matteuse 10:8). Samuti polnud haiget, keda ta ei oleks suutnud terveks teha. Kõik haiged, kes tema juurde tulid, said täiesti terveks, ja tervenemine ei sõltunud haige usust (Luuka 6:19; Johannese 5:5–9, 13). Mis veelgi hämmastavam, Jeesus äratas isegi surnuid ellu! (Luuka 7:11–17; 8:40–56; Johannese 11:38–44.)
Kuigi Jeesus tegi palju imesid, polnud tema teenistuse eesmärgiks emotsioone üles kütvate imetegude abil rahvahulki usku pöörata. Tema esmane töö oli kuulutada head sõnumit Jumala kuningriigist. Jeesus valmistas oma järelkäijaid ette jüngrite tegemise tööks, et nad räägiksid teistele lootusest saada Jumala kuningriigis täiuslik tervis (Matteuse 28:19, 20).
On tõsi, et mõningatel Jeesuse esimese sajandi järelkäijatel oli eriline tervendamisand, kuid see pidi lõppema (1. Korintlastele 12:29, 30; 13:8, 13). Tänapäeval tunneb tõelised kristlased ära mitte tervendamise, vaid ennastohverdava armastuse sideme järgi (Johannese 13:35). Nüüdisaja usutervendamised pole ühendanud eri rahvustest ja taustaga inimesi, kes tõelise kristliku perena üksteist armastaksid.
Kuid on olemas grupp kristlasi, keda ühendab sedavõrd tugev armastuse side, et nad ei hoidu tegemast halba mitte ainult üksteisele, vaid ka kõigile teistele ning seda isegi kõige teravamate konfliktide ajal. Kes need on? Jehoova tunnistajad. Nad on oma kristliku armastuse poolest tuntud üle kogu maailma. Eri rassidest, rahvustest ja etnilise taustaga inimeste ühtsus on omamoodi ime, mis on võimalik ainult tänu Jumala pühale vaimule. Miks mitte minna mõnele nende koosolekule ja selles ise veenduda?
[Pilt lk 13]
Kas tänapäeva usutervendajatel (paremal) on tõesti Jumala toetus?