Ole tänulik vihma eest

MIDA me küll teeksime ilma vihmata! On muidugi tõsi, et liigne vihm võib põhjustada üleujutusi. Ka siis, kui inimesed elavad külmas ja niiskes kliimas, ei pruugi nad alati vihmasajust vaimustuses olla (Esra 10:9). Mida tunnevad aga need miljonid inimesed, kelle kodukohas on peaaegu aasta ringi kuum ja kuiv? Neile toovad kauaoodatud vihmasajud tõelist värskendust.

Niisugune oli olukord ka Piibli maades, näiteks Väike-Aasia sisemaal, kus apostel Paulus tegi misjonitööd. Seal olles ütles Paulus muistse Lükaoonia elanikele: „[Jumal] ei ole jätnud andmata enesest tunnistust, vaid on meile head teinud, ja on taevast meile andnud vihma ja head viljalist aega ja rooga ning on täitnud meie südame rõõmuga!” (Apostlite teod 14:17). On huvitav, et Paulus mainis esimesena just vihma, sest ilma vihmata ei kasvaks midagi ning poleks ka „viljalist aega”.

Piibel räägib vihmast päris palju. Vihma kohta käivaid heebrea ja kreeka sõnu esineb Piiblis üle saja korra. Kas sa sooviksid selle erilise anni kohta rohkem teada saada ning samal ajal tugevdada ka oma usku Piibli teaduslikku täpsusesse?

Mida Piibel vihmast räägib

Jeesus Kristus pööras tähelepanu millelegi tähtsale, ilma milleta poleks ka vihma. Ta ütles, et Isa, kes on taevas, „laseb oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ja laseb vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale” (Matteuse 5:45). Jeesus mainis enne vihma päikest. See on kohane mitte üksnes selle pärast, et päike annab taimedele kasvuks energiat, vaid ka seetõttu, et ilma päikeseta ei saaks käivituda veeringe. Jah, tänu päikesekuumusele aurustub igal aastal umbes 400 000 kuupkilomeetrit merevett. Kuna Jehoova Jumal on loonud päikese, siis on õige öelda, et tema tõmbab veepiisad üles, et hakkaks vihma sadama.

Piibel kirjeldabki veeringet järgmiselt: „Jumal ... tõmbab veepiisad üles: need nõrguvad tema udust vihmaks, mida pilved kallavad ja tilgutavad paljude inimeste peale!” (Iiob 36:26–28). Ka veel tuhandeid aastaid pärast nende teaduslikult täpsete sõnade kirjapanekut on inimesed püüdnud veeringet mõista. „Seniajani ei saada vihmapiiskade moodustumise mehhanismist täielikult aru,” ütleb 2003. aasta väljaanne „Water Science and Engineering”.

Mida teadlased aga teavad, on see, et vihmapiisad moodustuvad mikroskoopiliste osakeste ümber, mis saavad pilvedes asuvate tillukeste veepiiskade tuumadeks. Iga niisugune veepiisk peab kasvama miljon või veelgi enam korda, et tekiks vihmapiisk. See on keerukas protsess, mis võtab aega mitu tundi. Teaduskäsiraamat „Hydrology in Practice” ütleb: „Selle kohta, kuidas veepiisakestest saavad vihmapiisad, on mitu teooriat, ning teadlased uurivad ikka veel mitme võimaliku teooria üksikasju.”

 Looja, kes pani alguse vihmatekke protsessidele, võis oma sulaselt Iiobilt küsida küsimusi, mis manitsesid seda meest alandlikkusele. „Ons vihmal isa, või kes on sünnitanud kastetilgad?” „Kes on pannud pilvedesse tarkuse?” (UM) „Kellel oleks osavust lugeda pilvi? Või kes võiks kummutada taevalähkreid?” (Iiob 38:28, 36, 37.) Nüüd, umbes 3500 aastat hiljem, murravad teadlased nende keeruliste küsimuste üle veelgi pead.

Mispidi veeringe toimub?

Kreeka filosoofid õpetasid, et jõgesid ei toida mitte vihma-, vaid merevesi, mis voolab kuidagi maa alt mägede tippudesse, kus see muutub magedaks allikaveeks. Üks piiblikommentaator väidab, et sedasama mõtet toetas ka Saalomon, kes kirjutas inspiratsiooni all: „Kõik jõed voolavad merre, aga meri ei saa mitte täis; paika, kuhu jõed on voolanud, sinna voolavad need üha [„kohta, kust jõed lähtuvad, tulevad nad tagasi, et taas teele asuda”, UM]!” (Koguja 1:7). Kas Saalomon tõesti mõtles, et merevesi liigub kuidagi mäe sisemuses üles ning saab allikaveeks? Et vastata sellele küsimusele, vaadelgem, mida uskusid veeringe kohta Saalomoni kaasmaalased. Kas nad olid valearvamuste köidikuis?

Vähem kui sada aastat pärast Saalomoni päevi näitas Jumala prohvet Eelija, et ta teab, kustpoolt vihma oodata. Tema päevil oli ränk põud kestnud üle kolme aasta (Jakoobuse 5:17). Jehoova Jumala viha tabas iisraellasi seetõttu, et nad olid ta hüljanud ning hakanud teenima Kaanani vihmajumalat Baali. Kuid Eelija aitas iisraellastel olukorda mõista ja oma teguviisi kahetseda ning seepärast oli prohvet ka valmis Jehoovalt vihma paluma. Samal ajal kui Eelija palvetas, palus ta oma sulasel vaadata „mere poole”. Kui poiss ütles Eelijale, et „pisuke pilv, nagu mehe kämmal, tõuseb merest”, teadis Eelija, et  tema palvele on vastatud. Varsti „tumenes taevas pilvedest ja tuulest ning tuli suur sadu” (1. Kuningate 18:43–45). Seega on näha, et Eelija oli veeringest teadlik. Ta teadis, et pilved moodustuvad mere kohal ning kanduvad tuulega ida poole Tõotatud Maa kohale. Nõndasamuti saab maismaa vihma ka nüüd.

Umbes sada aastat pärast seda, kui Eelija vihma palus, tõi lihtne karjus Aamos välja  mõtte, kust vihmavesi tuleb. Jumal andis Aamosele ülesande kuulutada iisraellastele, kes rõhusid vaeseid ja teenisid ebajumalaid. Aamos käskis neil ’otsida Jehoovat, et nad jääksid elama’ ega hukkuks Jumala käe läbi. Siis ütles Aamos, et teenida tuleb üksnes Jehoovat, kuna tema on Looja, „kes kutsub mereveed ja valab need maa peale” (Aamos 5:6, 8). Hiljem rääkis Aamos veel kord veeringest ning selle suunast (Aamos 9:6). Niisiis näitas Aamos, et vihmavee peamiseks allikaks on mered.

Seda fakti tõestas teaduslikult astronoom Edmond Halley aastal 1687. Ent kulus aega, enne kui teised Halley tõendusmaterjali aktsepteerima hakkasid. „Arvamus, mille kohaselt vesi ringleb maa sees, nii et merevesi liigub mäetippudesse ja siis voolab sealt alla, jäi püsima 18. sajandi alguseni,” teatab „Encyclopædia Britannica Online”. Tänapäeval on tõde veeringe kohta teada fakt. Sama väljaanne ütleb: „Osa mereveest aurustub, kondenseerub seejärel atmosfääris, langeb sademetena maa peale ning voolab jõevetega merre tagasi.” Järelikult viitavad Saalomoni sõnad veeringe kohta, mis on kirjas Koguja 1:7, samale protsessile, millega on seotud pilved ja vihm.

Mida paneb sind see teadmine tegema?

Fakt, et veeringet kirjeldasid nii täpselt mitmed piiblikirjutajad, on üks paljudest muljetavaldavatest tõenditest, et Piibli on inspireerinud inimeste Looja Jehoova Jumal (2. Timoteose 3:16). On tõsi, et inimese vastutustundetus oma koduplaneedi suhtes on viinud ilmastiku tasakaalust välja, mis põhjustab mõnes paigas suuri üleujutusi, teises jälle põudasid. Kuid veeringe Looja Jehoova Jumal tõotas juba ammu, et sekkub kord inimeste ellu ning hävitab „need, kes hävitavad maad” (Ilmutuse 11:18).

Ent kuidas saad sina näidata, et hindad Jumala ande, sealhulgas vihma? Kui sa uurid tema Sõna Piiblit ning rakendad õpitut ellu. Siis on sul lootus pääseda Jumala uude maailma, kus saad nautida kõiki Jumala ande terve igaviku. Tõepoolest, „kõik hea and ja kõik täiuslik annetus” tuleb vihma Loojalt Jehoova Jumalalt (Jakoobuse 1:17).

[Joonis/pilt lk 16, 17]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

KONDENSEERUMINE

SADEMED

TRANSPIRATSIOON

AURUSTUMINE

ÄRAVOOL

PÕHJAVESI

[Pildid lk 16]

Samal ajal kui Eelija palvetas, vaatas tema sulane „mere poole”