1. a) Millised Jehoova omadused võivad kristlasele esmalt mõttesse tulla? b) Mis tulemused on sellel, kui me uurime Jumala omadusi?

KUI sa mõtled Jehoova peale, siis millised omadused sulle esmalt mõttesse tulevad? Paljudele meist tuleb meelde armastus, õiglus, tarkus ja jõud. Kuid Jehooval on rohkesti teisigi kütkestavaid omadusi. Tegelikult võiks loetleda enam kui 40 Jehoova omadust, millest igaüht on käsitletud meie väljaannetes. Mõelda vaid, milliseid aardeid võib leida, kui uurida iseseisvalt või koos perega huvitavaid fakte Jehoova isiksuse kohta! Mis tulemused sel on? See süvendab meie hindamist taevase isa vastu. Ning mida rohkem me Jehoovat hindame, seda tugevam on meie soov saada temaga lähedaseks ja teda jäljendada (Joosua 23:8; Laul 73:28).

2. a) Too näide, kuidas me võime süvendada hindamist Jehoova omaduste vastu. b) Mida me hakkame käsitlema?

² Kuid mida tähendab sõna „hindama”? Neis artiklites kasutame seda tähenduses millegi või kellegi väärtust mõistma. Hindamine võib süveneda järk-järgult. Toome näite. Meile võib hakata mingi roog üha rohkem meeldima, kui me kõigepealt tunneme selle lõhna, siis maitseme seda ja lõpuks valmistame seda ise. Samamoodi süveneb meie hindamine mingi Jehoova omaduse vastu, kui tutvume sellega lähemalt, mõtiskleme selle üle ja seejärel püüame seda jäljendada (Efesl. 5:1). Selle ja kahe järgmise artikli eesmärk on süvendada meie hindamist nende Jumala omaduste vastu, millele me mõtleme ehk vähem kui tema peamistele omadustele. Iga omaduse puhul käsitleme, mida see omadus endast kujutab, kuidas Jehoova seda ilmutab ja mil viisil saame meie teda selles jäljendada.

3., 4. a) Kuidas sa kirjeldaksid isikut, kes on ligipääsetav? b) Mismoodi Jehoova kinnitab meile, et ta on ligipääsetav?

³ Rääkigem esiteks sellest, mida tähendab olla ligipääsetav. Kuidas sa kirjeldaksid sellist isikut? Võib-olla sa ütleksid tema kohta, et ta on lahke, kättesaadav ja et temaga on lihtne rääkida. Seda, kas keegi on ligipääsetav või mitte, võib tihti mõista, kui kuulata, millest ta räägib, ja panna tähele tema kehakeelt — žeste, näoilmet ja teisi mitteverbaalseid märke.

⁴ Millest on näha, et Jehoova on ligipääsetav? Kuigi ta on meie määratu universumi kõikvõimas Looja, kinnitab ta meile, et ta on meelsasti valmis kuulama meie palveid ja neile vastama. (Loe Laul 145:18; Jesaja 30:18, 19.) Meil on võimalik rääkida Jumalaga ükskõik kui pikalt igal ajal ja igal pool. Me võime pöörduda tema poole julgesti, kartmata, et ta meile etteheiteid teeks (Laul 65:3; Jaak. 1:5). Jumala Sõna kirjeldab Jehoovat inimestele tuttavate väljendite abil, mis näitab, et Jehoova tahab olla selline, kelle poole julgesti pöördutakse. Näiteks laulik Taavet kirjutas, et „Jehoova silmad” on meie poole ning et tema „parem käsi” toetab meid (Laul 34:16; 63:9). Prohvet Jesaja võrdles Jehoovat karjasega, öeldes, et ta „kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles” (Jes. 40:11). Mõelda vaid! Jehoova tahab, et oleksime talle nii lähedal nagu tall, kes on end mõnusalt sisse seadnud hooliva karjase süles. Jehoova on tõesti ligipääsetav Isa! Kuidas me saame teda jäljendada?

5. Miks on kogudusevanemal nii tähtis olla selline, kellega on kerge rääkima minna?

⁵ Hiljuti paluti maailma eri paikades elavatel innukatel tunnistajatel vastata küsimusele „Mida sa pead kogudusevanema juures kõige tähtsamaks?”.  Enamik vastas: „Seda, et tema juurde oleks kerge rääkima minna.” Muidugi peaks iga kristlane tegema tööd selle nimel, et teda saaks niimoodi iseloomustada, kuid eriti tähtis on see kogudusevanemate puhul (Jes. 32:1, 2). Üks õde selgitas, miks tema meelest on ligipääsetavus nii tähtis: „Vaid siis, kui kogudusevanem on selline, kelle juurde on kerge minna, tulevad meile kasuks ka tema teised omadused.” Kas pole loogiline? Ent kuidas olla selline, kellega on kerge rääkima tulla?

6. Mida on vaja selleks, et olla ligipääsetav?

⁶ Selleks on vaja teiste vastu siirast huvi ilmutada. Kui kogudusevanem hoolib teistest ja on valmis nende heaks endast andma, siis vennad ja õed, kaasa arvatud noored, üldjuhul tajuvad seda (Mark. 10:13—16). 12-aastane Carlos ütleb: „Mulle meeldib, et kogudusevanemad naeratavad saalis ja on lahked.” Muidugi pole piisav, kui kogudusevanem ütleb, et temaga võib vabalt rääkima tulla; see peaks temast selgesti ilmnema (1. Joh. 3:18). Mida ta saab selleks teha?

7. Miks viib konvendi rinnasilt tihti vestluseni ja mida me võime sellest õppida?

⁷ Mõtle järgmisele juhtumile. Mõni aeg tagasi lendas üks vend pärast konvendil käimist välismaalt koju, kandes rinnasilti. Kui stjuuard nägi silti sõnadega „Jumala kuningriik tulgu!”, ütles ta vennale: „See võiks tõesti tulla! Tahaksin teiega sel teemal rohkem rääkida.” Hiljem nad rääkisidki sellest ja stjuuard võttis rõõmuga meie ajakirjad vastu. Paljudel meist on olnud sarnaseid kogemusi. Miks siis viib konvendi rinnasilt tihti vestluseni? Sest selle kandja otsekui ütleks: „Tulge julgesti minu juurde ja küsige, kuhu ma olen minemas!” Rinnasilt annab inimestele selgelt mõista, et me oleme valmis rääkima oma uskumustest. Samamoodi soovivad kogudusevanemad anda usukaaslastele selge signaali selle kohta, et nende poole võib julgesti pöörduda. Kuidas nad saavad seda teha?

8. Mil viisil saavad kogudusevanemad näidata oma siirast huvi teiste vastu ja milline mõju on sel kogudusele?

⁸ Kombed võivad eri maades olla erinevad, ent üldjuhul, kui me naeratame oma vendadele ja õdedele soojalt, ulatame käe ja tervitame sõbralikult, on see märk sellest, et tunneme nende vastu siirast huvi. Kes peaks selles näitama initsiatiivi? Pane tähele, millist eeskuju Jeesus andis. Matteus kirjutas, et jüngritega kokku saades „Jeesus tuli nende juurde ja rääkis nendega” (Matt. 28:18). Samamoodi pöörduvad kogudusevanemad tänapäeval ise usukaaslaste poole, et nendega rääkida. Milline mõju on sel kogudusele? Üks 88-aastane pioneerist õde märkis: „See, kui ma kuningriigisaali sisenen ja kogudusevanemad mulle soojalt naeratavad või midagi julgustuseks lausuvad, teeb nad mulle väga kalliks.” Teine ustav õde lisas: „Kuigi see võib tunduda väike asi, aga kui kogudusevanem tervitab mind koosolekul naeratades, tähendab see mulle palju.”

9., 10. a) Milles on Jehoova heaks eeskujuks? b) Mida saavad kogudusevanemad teha selleks, et olla kättesaadavad?

 ⁹ Ilmselgelt ei saa me olla ligipääsetavad, kui me pole kättesaadavad. Jehoova annab selles osas head eeskuju. „Ta ei ole tegelikult kaugel mitte ühestki meist” (Ap. t. 17:27). Üks viis, kuidas kogudusevanem saab teha end kättesaadavaks, on see, kui ta varub enne ja pärast koosolekut aega, et vestelda oma vendade-õdedega, nii noortega kui vanadega. Üks pioneerist vend mainis:  „Kui kogudusevanem küsib, kuidas mul läheb, ja jääb mind kuulama, tajun, et mind hinnatakse.” Õde, kes on teeninud Jehoovat peaaegu 50 aastat, ütleb: „Kogudusevanemad, kes võtavad pärast koosolekut minuga vestlemiseks aega, tekitavad tunde, et olen väärtuslik.”

¹⁰ On selge, et kristlikel karjastel on ka teisi kohustusi. Kuid karjale tähelepanu pööramine peaks koosolekutel olema nende esmane eesmärk.

11., 12. a) Mida tähendab olla erapooletu? b) Kuidas näitab Piibel, et Jehoova on erapooletu?

¹¹ Erapooletus on veel üks Jehoova kütkestav omadus. Mis iseloomustab isikut, kes on erapooletu? Ta on õiglane, eelarvamustest vaba ega eelista üht teisele. Tõelisel erapooletusel on kaks külge: see väljendub nii suhtumises kui ka tegudes. Miks on olulised need mõlemad? Sest ainult siis, kui kellegi suhtumine on erapooletu, ajendab see teda kõiki ka kohtlema erapooletult. Piibli kreekakeelses osas esinev väljend „ei ole erapoolik” tähendab sõna-sõnalt „ei võta nägusid”, see tähendab ei eelista üht nägu teisele (Ap. t. 10:34). Niisiis see, kes on erapooletu, ei hinda teisi mitte nende välimuse või eluolu, vaid iseloomu järgi.

¹² Jehoova on parim erapooletuse eeskuju. Tema Sõna ütleb, et ta „ei ole erapoolik” ja „ei vaata isiku peale” [„ei kohtle kedagi erapoolikult”, UM]. (Loe Apostlite teod 10:34, 35; 5. Moosese 10:17.) Üks Moosese päevil esilekerkinud olukord kinnitab seda.

13., 14. a) Millises olukorras olid Selofhadi viis tütart? b) Milles väljendus Jehoova erapooletus?

 ¹³ Just enne seda, kui iisraellased jõudsid tõotatud maale, tekkis viiel lihasel õel, kes olid vallalised, üks mureküsimus. Milline? Nad teadsid, et nii nagu teised Iisraeli pered, pidi ka nende pere saama maatüki, mis oli ette nähtud nende isale (4. Moos. 26:52—55). Kuid nende isa, Selofhad Manasse suguharust oli surnud. Tava kohaselt oleks maa omandiõigus pidanud minema Selofhadi poegadele, kuid tal olid ainult tütred (4. Moos. 26:33). Kuna Selofhadil polnud poega, kes oleks võinud maatüki saada, siis kas pere maaomand anti sugulastele ja tema tütred jäid ilma pärandita?

¹⁴ Need viis õde läksid Moosese juurde ja küsisid temalt: „Miks peaks kaduma meie isa nimi tema suguvõsa keskelt, sellepärast et tal ei olnud poega?” Nad palusid: „Anna meile pärisosa meie isa vendade keskel!” Kas Mooses vastas, et kellelegi ei tehta erandit? Ei,  ta „viis nende nõudeasja Jehoova ette” (4. Moos. 27:2—5). Milline oli vastus? Jehoova ütles Moosesele: „Selofhadi tütred räägivad õigesti. Anna neile tõesti maaomand pärisosaks nende isa vendade keskel; anna neile üle nende isa pärisosa.” Jehoova tegi veel enamat. Ta tegi sellest erandist reegli ja andis Moosesele järgmise juhendi: „Kui keegi sureb ja tal ei ole poega, siis andke ta pärisosa üle tema tütrele” (4. Moos. 27:6—8; Joosua 17:1—6). See pakkus edaspidi kaitset Iisraeli naistele, kes seisid samasuguse probleemi ees.

15. a) Kuidas kohtleb Jehoova oma teenijaid, kaasa arvatud kaitsetumaid? b) Millised Piibli jutustused veel kinnitavad, et Jehoova on erapooletu?

¹⁵ See oli tõepoolest lahkust ja erapooletust väljendav otsus. Jehoova kohtles neid kaitsetuid naisi väärikalt, nagu ta kohtles iisraellasi, kes olid märksa soodsamas olukorras (Laul 68:6). See on vaid üks paljudest Piibli jutustustest, mis kinnitab südantsoojendavat tõsiasja, et Jehoova kohtleb kõiki oma teenijaid erapooletult (1. Saam. 16:1—13; Ap. t. 10:30—35, 44—48).

16. Mida me saame teha, et juurida endast välja erapoolikus?

¹⁶ Kuidas me saame jäljendada Jehoova erapooletust? Pea meeles, et erapooletusel on kaks külge. Vaid siis, kui oleme erapooletud, me ka kohtleme teisi erapooletult. On tõsi, et üldiselt me ise peame end erapooletuks eelarvamusteta inimeseks. Ent tõenäoliselt oled nõus, et mitte alati pole kerge anda omaenda tunnetele objektiivset hinnangut. Mida me siis saame ette võtta, et teha kindlaks, kas meid tuntakse kui eelarvamustevaba inimest? Kui Jeesus tahtis teada, mida tema kohta räägitakse, küsis ta oma usaldusväärsetelt sõpradelt: „Mida ütlevad inimesed selle kohta, kes inimese Poeg on?” (Matt. 16:13, 14). Miks mitte toimida samuti? Sa võid küsida mõnelt sõbralt, kellelt sa võid oodata avameelset vastust, kas tema arvates on sul erapooletu inimese maine. Kui ta möönab, et vahel kipud sa eelistama kedagi rahvusliku, sotsiaalse või majandusliku kuuluvuse tõttu, siis mida sa peaksid tegema? Räägi Jehoovale siiralt oma tunnetest ja palu, et ta aitaks sul muuta oma suhtumist, nii et võiksid suuremal määral peegeldada tema erapooletust (Matt. 7:7; Kol. 3:10, 11).

17. Kuidas me saame kohelda teisi erapooletult?

 ¹⁷ Koguduses saame jäljendada Jehoova erapooletust, kui kohtleme kõiki vendi-õdesid väärikalt ja armastavalt. Näiteks me soovime osutada külalislahkust kõigile usukaaslastele, ka nendele, kel on meist erinev taust või kes on vaesed, orvud või lesed. (Loe Galaatlastele 2:10; Jaakobuse 1:27.) Peale selle tahame kuulutustööl rääkida head sõnumit Jumala kuningriigist erapooletult igasugustele inimestele, kaasa arvatud välismaalastele. Kas pole tore, et meil on piibliteemalist kirjandust umbes 600 keeles? See on ilmne tõend erapooletusest.

18. Kuidas sina soovid näidata, et hindad Jehoova ligipääsetavust ja erapooletust?

¹⁸ Kui me võtame aega, et mõtiskleda selle üle, kui ligipääsetav ja erapooletu Jehoova on, siis meie hindamine tema vastu süveneb veelgi. Sügav hindamine omakorda peaks ajendama meid Jehoova omadusi täielikumalt jäljendama ning ilmutama neid nii usukaaslastega suheldes kui ka kuulutustööl.