1. Miks võib öelda, et Jehoova on esimene ja suurim hea sõnumi kuulutaja?

JUMAL JEHOOVA on esimene ja suurim hea sõnumi kuulutaja. Kohe pärast meie esivanemate mässu tegi Jehoova teatavaks hea sõnumi, mille kohaselt madu ehk Saatan hävitatakse (1. Moos. 3:15). Sajandite jooksul inspireeris Jehoova ustavaid mehi panema kirja üksikasju selle kohta, kuidas tema nimi puhastatakse teotusest, mismoodi kogu Saatana põhjustatud kahju heastatakse ja kuidas inimesed võivad tagasi saada selle, mille Aadam ja Eeva kaotasid.

2. a) Milline osa on inglitel hea sõnumi kuulutamises? b) Millise eeskuju jättis Jeesus hea sõnumi kuulutajatele?

² Ka inglid on hea sõnumi kuulutajad. Samuti aitavad nad teistel head sõnumit kuulutada (Luuka 1:19; 2:10; Ap. t. 8:26, 27, 35; Ilm. 14:6). Mida öelda peaingel Miikaeli kohta? Jeesusena maa peal olles näitas ta inimestele oma eeskujuga, mida tähendab olla hea sõnumi kuulutaja. See töö oli Jeesuse elus kesksel kohal (Luuka 4:16—21).

3. a) Mis on see hea sõnum, mida me jagame? b) Millised küsimused peaksid meile huvi pakkuma?

³ Jeesus käskis oma jüngritel kuulutada head sõnumit (Matt. 28:19, 20; Ap. t. 1:8). Apostel Paulus ergutas oma kaastöölist Timoteost: „Tee hea sõnumi kuulutaja tööd, osale teenistuses täiel määral” (2. Tim. 4:5). Mis on see hea sõnum, mida me Jeesuse järelkäijatena jagame? See sisaldab kosutavat tõde, et meie taevane isa Jehoova armastab meid (Joh. 3:16; 1. Peetr. 5:7). Jumal Jehoova armastus ilmneb suuresti tema kuningriigi kaudu. Seepärast on meil hea meel teistele rääkida, et kõik, kes alluvad sellele kuningriigile, kuuletuvad Jumalale ja teevad seda, mis on õige, võivad olla tema sõbrad  (Laul 15:1, 2). Tegelikult on Jehoova eesmärk teha lõpp kõigile kannatustele. Samuti kõrvaldab ta kõik valusad mälestused. See on tõepoolest hea sõnum! (Jes. 65:17.) Kuna me oleme hea sõnumi kuulutajad, mõelgem kahe olulise küsimuse peale: miks on tähtis, et inimesed kuuleksid head sõnumit, ja kuidas me saame teha oma tööd tõhusalt?

4. Milliseid valesid mõnikord Jumala kohta räägitakse?

⁴ Kujutle, et sulle öeldakse, et su isa hülgas nii sinu kui ka kogu ülejäänud pere. Need, kes väidavad, et tundsid teda, ütlevad, et ta oli ükskõikne, salatsev ja julm. Mõned võivad sind isegi veenda, et sul pole mõtet oma isaga kontakti otsida, kuna ta on surnud. Õigupoolest on paljudele räägitud midagi sarnast Jumala kohta. Neile on öeldud, et Jumal on müsteerium, teda pole võimalik tundma õppida või et ta on julm. Näiteks väidavad mõned vaimulikud, et Jumal karistab halbu inimesi igavesti põrgus. Teised süüdistavad Jumalat kannatustes, mida põhjustavad loodusõnnetused. Kuigi sellistes katastroofides hukkub nii häid kui ka halbu inimesi, ütlevad nad, et tegemist on Jumala karistusega.

5., 6. Milline mõju on evolutsiooniteoorial ja valeõpetustel inimestele olnud?

⁵ Lisaks on neid, kes ütlevad, et Jumalat ei ole olemas. Võtkem näiteks evolutsiooniteooria. Paljud usuvad veendunult, et elu on tekkinud ilma mõistusliku suunamiseta. Nende sõnul pole Loojat olemas. Mõned on isegi öelnud, et inimene on vaid üks loomadest, mistõttu ei peaks üllatuma, kui keegi loomalikult käitub. Nende arvates on see, et tugevad võimutsevad jõhkralt nõrkade üle, lihtsalt loodusseadus. Pole siis imestada, et paljude arvates ei kao ülekohus kunagi. Niisiis ei ole neil, kes usuvad evolutsiooni, tõelist lootust.

⁶ Evolutsiooniteooria ja valeõpetused on kahtlemata mänginud oma rolli hädades, mida inimkond on praegustel viimsetel päevadel kogenud (Rooml. 1:28—31; 2. Tim. 3:1—5). Need inimeste õpetused ei ole pakkunud lootusesõnumit, mis oleks tõeline ja püsiv. Nagu Paulus märkis, on inimesed nende tõttu hoopis „mõistuse poolest pimeduses ja võõrdunud Jumalalt lähtuvast elust” (Efesl. 4:17—19). Lisaks on evolutsiooniteooria ja valeõpetused takistanud inimestel vastu võtta Jumalalt tulevat head sõnumit. (Loe Efeslastele 2:11—13.)

7., 8. Mis on ainus viis, kuidas inimene võib hakata täielikult mõistma head sõnumit?

⁷ Et Jumalaga lepitatud saada, tuleb inimestel esmalt veenduda tema olemasolus ja selles, et on häid põhjusi, miks tema ligi tulla. Me võime neid selles aidata, kui ergutame neid mõtlema loomistöö peale. Kui inimesed uurivad loodut ausameelselt, näevad nad tõendeid Jumala tarkuse ja jõu kohta (Rooml. 1:19, 20). Et aidata inimestel arendada aukartust selle vastu, mida meie võimas looja on teinud, võime kasutada brošüüre „Kas elu on loodud?” ja „Elu päritolu. Viis vältimatut küsimust”. Siiski ei leia need, kes uurivad vaid loomistööd, vastust elu kõige keerulisematele küsimustele, nagu näiteks: miks Jumal lubab kannatusi? Mis on Jumala eesmärk maaga? Kas Jumal hoolib igaühest?

⁸ Ainus viis täielikult mõista head sõnumit Jumala ja tema eesmärgi kohta on uurida Piiblit. Meil on rõõm aidata inimestel nende küsimustele vastused leida. Kuid et jõuda oma kuulajate südameni,  tuleb meil teha rohkem kui lihtsalt rääkida neile faktidest — meil tuleb neid veenda (2. Tim. 3:14). Meie oskused selles kasvavad, kui järgime Jeesuse eeskuju. Miks ta oli nii tõhus? Üks põhjus on selles, et ta esitas oskuslikult küsimusi. Kuidas me saame temast eeskuju võtta?

9. Mida meil tuleb teha, et aidata inimestel head sõnumit kuulda võtta?

⁹ Miks meil tuleks Jeesuse sarnaselt esitada kuulutustööl küsimusi? Kujutle järgmist olukorda. Sinu arst ütleb, et tal on sulle häid uudiseid. Ta saab sind terveks ravida, kui oled nõus minema keerukale operatsioonile. Võib-olla sa usud teda. Ent mis siis, kui ta lubaks seda, ilma et ta oleks esitanud ühtegi küsimust sinu tervise kohta? Vaevalt et sa teda usaldaksid. Ükskõik kui andekas arst on, ta peab esitama sulle küsimusi ja siis sind kuulama, et saada teada, millised on sümptomid, enne kui ta saab sind tõesti aidata. Samamoodi, kui meie soovime aidata kellelgi kuulda võtta head sõnumit kuningriigist, tuleb meil vallata küsimuste esitamise kunsti. Alles pärast seda, kui oleme saanud selge pildi inimese vaimsest olukorrast, on meil võimalik teda aidata.

10., 11. Mida me võime korda saata, kui järgime Jeesuse õpetamisviisi?

¹⁰ Jeesus teadis, et läbimõeldud küsimustega võib õpetaja saada õpilase kohta nii mõndagi teada ja samuti haarata ta vestlusse. Näiteks kui Jeesus soovis näidata oma jüngritele, et on vaja olla alandlik, esitas ta neile kõigepealt küsimuse, mis pani neid oma tegude üle mõtlema (Mark. 9:33). Et õpetada Peetrust põhimõtete üle arutlema, küsis Jeesus talt valikvastustega küsimuse (Matt. 17:24—26). Ühel teisel juhtumil, kui Jeesus soovis välja tuua, mis on tema jüngrite südames, küsis ta neilt mitmeid seisukohta selgitavaid küsimusi. (Loe Matteuse 16:13—17.) Kui Jeesus esitas küsimusi ja õpetas, tegi ta rohkemat, kui vaid andis fakte teada. Ta puudutas inimeste südant ja ajendas neid tegutsema kooskõlas hea sõnumiga.

¹¹ Kui järgime Jeesuse eeskuju ja esitame oskuslikult küsimusi, toob see kasu vähemalt kolmel moel. Me jõuame selgusele, kuidas inimest kõige paremini aidata, ületame võimalikud vestlustõkked ja näitame alandlikele inimestele, kuidas õpitav neile kasuks tuleb. Mõelgem kolme näite peale, kuidas küsimusi oskuslikult kasutada.

12.—14. Kuidas sa saad aidata oma lapsel tunda end head sõnumit jagades kindlamalt? Too näide.

¹² Esimene näide. Kui oled lapsevanem, siis mida sa teeksid, kui su teismeline laps oleks mures selle pärast, kas ta suudab klassikaaslastele põhjendada, miks ta usub loomisse? Kahtlemata soovid teda aidata, et ta tunneks end head sõnumit jagades kindlalt. Niisiis, selle asemel et teda kritiseerida või kohe soovitusi anda, miks mitte järgida Jeesuse eeskuju ja esitada mõned seisukohta selgitavad küsimused? Kuidas sa saaksid seda teha?

¹³ Pärast seda, kui oled koos temaga lugenud mingi osa brošüürist „Elu päritolu. Viis vältimatut küsimust”,  võiksid küsida, millised argumendid olid tema meelest kõige mõtlemapanevamad. Erguta teda mõtisklema, miks ta ise on veendunud Looja olemasolus ja miks ta tahab täita Jumala tahet (Rooml. 12:2). Anna talle teada, et need põhjused ei pea olema täpselt samasugused kui sinul.

¹⁴ Selgita oma lapsele, et klassikaaslastega vesteldes võiks ta toimida samamoodi. Ta võiks tuua välja mõned faktid ja siis esitada suunavaid või seisukohta selgitavaid küsimusi. Näiteks võib ta klassikaaslasel paluda lugeda „Elu päritolu” brošüürist kasti leheküljelt 21. Pärast seda võiks ta küsida: „Kas on tõsi, et DNA võimele talletada informatsiooni pole praegusel arvutiajastul veel midagi vastu panna?” Ilmselt ta nõustub sellega. Seejärel võiks ta küsida: „Kui arvutispetsialistid ei suuda selliste tulemusteni jõuda, siis kuidas sai selleni omal käel jõuda mõistuseta mateeria?” Et aidata lapsel oma usust vesteldes end kindlamalt tunda, oleks hea võimalikke olukordi temaga korrapäraselt läbi mängida. Kui õpetad teda oskuslikult küsimusi esitama, aitad tal teha paremini hea sõnumi kuulutamise tööd.

15. Milliste küsimuste abil saame arutleda ateistiga?

¹⁵ Teine näide. Kuulutustööl kohtame paratamatult neid, kes kahtlevad Jumala olemasolus. Näiteks võib inimene meile öelda, et ta on ateist. Selle asemel et lasta vestlusel sellega lõppeda, võiksime lugupidavalt küsida, kas ta on alati olnud ateist ja miks ta arvab, et Jumalat pole olemas. Pärast seda, kui oleme kuulanud tema vastust ja kiitnud teda selle eest, et ta on asja üle tõsiselt mõelnud, võiksime küsida, kas tema arvates oleks hea lugeda ka sellist materjali,  mis esitab tõendeid loomise kohta. Kui ta on avatud mõtlemisega, siis ta ilmselt arvab, et poleks mõistlik keelduda selliseid tõendeid kaalumast. Seepeale võime pakkuda talle brošüüri „Kas elu on loodud?” või „Elu päritolu. Viis vältimatut küsimust”. Lahkelt esitatud taktitundelised küsimused võivad olla võtmeks, mis avavad inimese südame heale sõnumile.

16. Miks me ei peaks rahulduma sellega, kui piibliõpilane loeb õppematerjalist vastused maha?

¹⁶ Kolmas näide. Kui juhatame piibliuurimist, võib juhtuda, et meie piibliõpilane lihtsalt loeb vastused õppematerjalist maha. Kui me oleme sellega rahul, siis võib tema vaimne kasv kängu jääda. Kuidas nii? Kuna on vähetõenäoline, et õpilane, kes ei vasta oma sõnadega ega mõtle loetu üle, võiks vaimses mõttes sügavale juurduda. Ta võib kergesti osutuda taimeks, mis närtsib vastupanu kuumuse all (Matt. 13:20, 21). Et nii ei läheks, on meil vaja õpilaselt pärida, mida tema ise õpitust arvab. Püüa teha kindlaks, kas ta on esitatud mõtetega nõus. Eriti tähtis on küsida, miks ta sellega nõustub või ei nõustu. Seejärel aita tal arutleda Pühakirja alusel, nii et ta oleks võimeline ise õigele järeldusele jõudma (Heebr. 5:14). Kui esitame küsimusi oskuslikult, siis on tõenäolisem, et meie õpilane juurdub kindlalt usus ja ei heitu, kui keegi osutab talle vastupanu või püüab teda ümber veenda (Kol. 2:6—8). Mida me veel saame ette võtta, et teha hästi hea sõnumi kuulutamise tööd?

17., 18. Kuidas sa saaksid kuulutustööl oma kaaslasega koostööd teha?

¹⁷ Jeesus saatis oma jüngrid kuulutama kahekaupa (Mark. 6:7; Luuka 10:1). Paulus mainis „kaastöölisi”, kes olid temaga „külg külje kõrval pingutanud hea sõnumi pärast” (Filipl. 4:3). Kooskõlas selle Pühakirjas oleva pretsedendiga tegid kuningriigi kuulutajad aastal 1953 algust programmiga, mille kohaselt hakati teenistuses väljaõpet andma.

¹⁸ Kuidas sina saaksid kuulutustööl oma kaaslasega koostööd teha? (Loe 1. Korintlastele 3:6—9.) Otsi oma Piiblist välja kirjakohad, mida ta ette loeb. Vaata otsa sellele, kes parasjagu räägib. Jälgi vestlust hoolega, et saaksid kaaslast aidata, kui ta jääb mõne vastuväite puhul hätta (Kog. 4:12). Ent ära katkesta teda, kui tal on hea arutluskäik pooleli. Sinu liigne entusiasm võib võtta kaaslaselt julguse ja tekitada korterivaldajas segadust. Muidugi võib vahel olla kohane keskusteluga ühineda. Ent kui otsustad midagi öelda, piirdu ühe-kahe lühikese mõttega. Seejärel lase kaaslasel vestlust edasi juhtida.

19. Mida meil on hea meeles pidada ja miks?

¹⁹ Millest te võiksite omavahel rääkida, enne kui alustate vestlust järgmise inimesega? Miks mitte kasutada aega selleks, et arutada, kuidas oma esitlust parandada? Ole hoolas, et sinu kommentaarid territooriumil elavate inimeste kohta ei kahandaks teie indu. Samuti hoidu langemast sellesse lõksu, et räägid pidevalt teiste kuulutajate vigadest (Õpet. 18:24). Meil on hea meeles pidada, et oleme otsekui savinõud. Jehoova on olnud meie vastu erakordselt lahke, usaldades meie hoolde hea sõnumi kuulutamise aarde. (Loe 2. Korintlastele 4:1, 7.) Näidakem siis kõik hindamist selle aarde vastu, tehes hea sõnumi kuulutamise töös oma parima.