Kas sa mäletad?

Kas sulle meeldis lugeda viimaseid „Vahitorni” numbreid? Proovi, kas oskad vastata järgmistele küsimustele:

• Mis mõttes võib Jumal meid rikkaks teha?

Minevikus õnnistas Jehoova mõningaid oma teenijaid, nagu näiteks Aabrahami ja Saalomoni, ainelise rikkusega. Kuid rikkuste hulgas, mida kristlased kõige enam vajavad ja mida Jumal aitab igaühel leida, on usk, meelerahu ja õnn. (1/9, lk 3–7.)

• Mida me õpime sellest, kui Peetrus hakkas merre vajuma ja Jeesus ta päästis? (Matt. 14:28–31.)

Kui märkame, et venna usk lööb vankuma, võime piltlikult sirutada oma käe ning aidata tal usku kasvatada. (15/9, lk 8.)

• Mis läks meie vabastamine Jehoovale maksma?

Jehoova pidi taluma seda, et tema Poega piinati ja pilgati. Samuti, nagu kujutas ette Aabrahami valmisolek ohverdada oma poega, kannatas ta välja oma Poja hukkamise kurjategijana. (15/9, lk 28–29.)

• Miks on Vatikani käsikiri aare?

See on kreekakeelne käsikiri, mis valmis vähem kui 300 aastat pärast Piibli kirjutamise lõpetamist. See sisaldab peaaegu terviklikku Pühakirja heebrea ja kreeka osa teksti. See on üks abivahend, mida teadlased kasutavad, otsustamaks, mis oli kirjas Piibli algtekstis. (1/10, lk 18–20.)

• Mida õpetab kirjakoht Õpetussõnad 24:27 ’enesele koja ehitamise’ kohta?

Mees, kes soovib abielluda, peab valmistuma kohustusteks, mis sellega kaasnevad. Muu hulgas tähendab see seda, et ta valmistub hoolitsema pere aineliste vajaduste eest ning kandma perekonnas juhirolli vaimsetes asjades. (15/10, lk 12.)

• Miks pole õige nimetada Jehoova tunnistajaid protestantideks?

Protestantism tekkis Euroopas 16. sajandil, kui püüti reformida roomakatoliku kirikut. Sõna „protestant” käib nende kohta, kes pooldavad reformatsiooni eesmärke. Jehoova tunnistajad ei arva, et paavstil on kõikehõlmav autoriteet, ja nad peavad Piiblit esmatähtsaks, kuid nad hülgavad Piibliga vastuolus õpetused ja tavad, mis on levinud protestantlikes religioonides. (1/11, lk 19.)

• Kas Piibli mõistmiseks on vaja õppida heebrea ja kreeka keelt?

Ei. Nende keelte oskamine iseenesest ei anna kellelegi eelist saada aru Piibli sõnumist. Inimene, kes on neid keeli õppinud, sõltub ikkagi sõnastikest ja grammatikaraamatutest. Fakt, et Jumal jäädvustas oma suurima Sulase sõnad inspiratsiooni kaudu üksnes tõlkes, osutab sellele, et on kohane kasutada Piibli tõlkeid nüüdiskeeltes ja õppida neist tõde. (1/11, lk 20–23.)

• Millist eeskuju annavad Jehoova ja Jeesus meile heades kommetes?

Kuigi Jehoova on kõrgel positsioonil, kohtleb ta inimesi lahkuse ja lugupidamisega. Aabrahami ja Moosesega kõneldes kasutas ta heebrea sõna, mille sagedaseks tõlkevasteks on „palun” (1. Moos. 13:14; 2. Moos. 4:6; UM). Jumal ka kuulab inimesi (1. Moos. 18:23–32). Seda tegi ka Jeesus ning ta oli alati valmis teisi aitama, sageli kõnetas ta neid koguni nimepidi. (15/11, lk 25.)

• Miks tõelised kristlased ei tähista Hiina uusaastat?

Kuukalendri uusaasta on Aasias väga tähtis püha. Tihtilugu püüavad nad neil pidustustel kindlustada õnne ja tuua austust vaimudele. Kristlased austavad oma vanemaid ja peavad neist lugu, kuid nad ei osale pidusöögil, mille keskmeks on suhete uuendamine surnud esivanematega, et leida neilt kaitset, või kodujumalate heakskiidu võitmine. (1/12, lk 20–23.)