LISAKS sellele, et eelkirjeldatud viimsepäevastsenaariumid on üdini sünged, on neil veel kolm ühist joont. Esiteks põhinevad need inimeste oletustel ja inimesed pole kaugeltki ideaalsed tulevikuennustajad. Teiseks sõltuks inimeste ellujäämine, kui see üldse võimalik oleks, pelgalt juhusest. Kolmandaks tuleks inimestel viimsepäevajärgses maailmas ellujäämise nimel tõsiselt võidelda.

Piibel aga maalib tulevikust sootuks teistsuguse pildi. See raamat näitab, et meid tõepoolest ootab ees suur muutus. Kuid ellu jäävad kõik, kes täidavad Jumala tahet. Piibel ei ütle, et Maa põleks tules ära või et sellest saaks jäätunud kera. See muudetakse hoopis paradiisiks.

Paljudel on aga Piibli ennustustega raske nõustuda. Skeptikute arvates on Piibli õpetused suure viletsuse, Harmagedooni, tuhandeaastase rahuriigi ja paradiisi kohta vaid väljamõeldised. Teoloogid on nende õpetuste üle lõputult arutlenud ja vaielnud ning on neid mitmeti tõlgendanud. Kuid nad pole leidnud üksmeelt. Kirjanik Bruce Robinson ütleb seoses lõpuajaga: „Näib, et selle kohta on kirjutatud rohkem arusaamatuid teoloogilisi tekste kui ühegi teise ristiusuõpetuse kohta.” Tagajärjeks on suur segadus.

Piibli õpetused aga pole arusaamatud. Piibel on Jumalalt, kes soovib, et me poleks segaduses selles osas, mis meid ees ootab. Vaadakem mõnd sageli esitatud küsimust ja laskem Piiblil vastata. Kui soovid lisainfot, küsi Jehoova tunnistajatelt endale raamatut „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?”.

„Õiged pärivad maa ja elavad seal peal põliselt!” (Laul 37:29.)

„Õiglased tohivad elada maa peal ja vagad sinna järele jääda, aga õelad hävitatakse maa pealt ja truudusemurdjad pühitakse ära!” (Õpetussõnad 2:21, 22.)

Jumal „ei jätnud karistamata ka muistset maailma, kuid kaitses õigusekuulutajat Noad ja koos temaga veel seitset inimest, kui ta tõi veeuputuse jumalakartmatu maailma peale. Veel mõistis ta hukka Soodoma ja Gomorra linnad, põletades need tuhaks ja andes niimoodi jumalakartmatutele hoiatusmärgi tulevaste asjade kohta” (2. Peetruse 2:5, 6).

„Seda päeva ega tundi ei tea keegi, ei taeva inglid ega ka Poeg, vaid üksnes Isa. Sest nagu olid Noa päevad, nii on ka inimese Poja juuresolek. Sest nagu inimesed olid noil päevil enne veeuputust – sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele, kuni selle päevani, mil Noa läks laeva, ega pööranud toimuvale tähelepanu, kuni tuli veeuputus ja pühkis nad kõik minema –, nii on ka inimese Poja juuresoleku ajal” (Matteuse 24:36–39).

„Viimseil päevil tulevad kriitilised ajad, millega on raske toime tulla. Sest inimesed on siis enesearmastajad, rahaarmastajad, iseteadvad, üleolevad, teotajad, sõnakuulmatud vanematele, tänamatud, ebalojaalsed, ilma loomupärase kiindumuseta, vastu mis tahes kokkuleppele, laimajad, enesevalitsuseta, metsikud, ei armasta headust, reeturid, põikpäised, uhkust täis, pigem naudingute armastajad kui Jumala armastajad, kelle andumus Jumalale on vaid väline, aga kelle elus ei ilmne selle jõud” (2. Timoteosele 3:1–5).

Jumal „pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega hädakisa ega valu ei ole enam. Endised asjad on möödunud” (Ilmutus 21:4).

Kuigi Piibel pakub meile võimaluse heita vaid põgus pilk sellele, mis meid ees ootab, annab see selgelt teada, et inimkond pole hukule määratud. Tulevik on imelisem, kui me suudame ettegi kujutada. Sa võid selles kindel olla, uskudes, et Jumal Jehoova suudab täita kõik oma lubadused.