Arstid muutuvas maailmas
Arstid muutuvas maailmas
Maimonides määrati aastal 1174 Egiptuse valitsejate õukonnaarstiks ning ta veetis enamiku päevast palees. Ta kirjutab oma tavapärase kojujõudmise kohta: „Võtan kerge eine – see on ainus söömaaeg 24 tunni jooksul. Seejärel annan oma patsientidele nõu ning kirjutan neile välja retsepte ja ravijuhendeid. Patsiente tuleb ja läheb öö saabumiseni, nii et mõnikord ... olen sedavõrd kurnatud, et ei suuda õieti rääkidagi.”
ARSTIAMET on alati eeldanud ennastohverdavust. Ent maailm, kus arstid tänapäeval tegutsevad, muutub kiiresti. Nende töögraafik võib olla niisama kurnav kui Maimonidesel, aga kas neist peetakse sama palju lugu kui arstidest ennemuiste? Kuidas on muutunud olud mõjutanud arsti elu? Kuidas on viimase aja sündmuste areng muutnud arsti-patsiendi suhteid?
Muutunud suhted
Mõnel võib veel olla meeles aeg, mil arstil kõik vajalik arstipauna ära mahtus. Nii nagu praegu, suhtuti ka noil päevil arstidesse mitmeti. Enamikku neist suhtuti nende oskuste tõttu sügava aukartusega, nende positsioonist peeti lugu ja nende eetikat imetleti. Kuid samas võidi neid nende kõrge honorari pärast kritiseerida, nende eksimuste üle pahameelt avaldada ja kaastunde näilise puudumise pärast häbimärgistada.
Siiski valmistas paljudele arstidele sügavat rahulolu võimalus aidata ühe ja sama pere mitut põlvkonda. Nad tegid arvukalt koduvisiite ning maapiirkondades jäid nad mõnikord lõunat sööma ja koguni ööseks, kui oli oodata lapse sündi. Paljud arstid valmistasid ise oma patsientidele retseptiravimeid. Ennastohverdavad arstid tohterdasid vaeseid tasuta ning olid valmis abi osutama 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas.
On muidugi arste, kes tänini sel kombel tööd teevad, kuid arvatavasti on arsti-patsiendi suhted paljudes paikades mõne viimase aastakümne jooksul muutunud rohkem kui eelnevate sajandite jooksul kokku. Millest sellised muutused on tingitud? Võtkem kõigepealt vaatluse alla koduvisiidi.
Mis on juhtunud koduvisiitidega?
Visiidi tegemine patsiendi koju kuulus – ja kuulub mõnel maal ikka veel – arstipraksise tunnustatud meetodite hulka. Kuid maailmas üldiselt on see tava kadumas. „The Times of India” kirjutab: „Haigevoodis lamajat rahustavast perearstist, kes perekonda väga lähedalt tunneb ning on valmis vajaduse korral millal tahes koduvisiiti tegema, on saanud väljasurev liik sel spetsialistide ja superspetsialiste ajastul.”
Meditsiiniteaduse ülikiire arengu tõttu on paljud arstid spetsialiseerunud ja teevad
rühmatööd, nii et patsient võib iga kord, kui ta haige on, eri arsti juurde sattuda. Järelikult paljudel arstidel ei saagi tekkida peredega pikaajalisi suhteid nii nagu varasematel aegadel.Patsientidele koduvisiitide tegemine hakkas tasapisi hääbuma sadakond aastat tagasi, kui arstid hakkasid sagedamini kasutama laboratoorseid analüüse ja diagnostikaseadmeid. Paljudes paikades hakkasid tervishoiuasutused koduvisiitides nägema arsti aja raiskamist. Tänapäeval saab enamik patsiente ise arsti juurde sõita. Lisaks teevad varem arstidele määratud töid õed, arsti abilised ja parameedikud.
Muutunud olukord
Tänapäeva maailmas on iseseisvalt tegutsevaid arste üha vähem. Meditsiiniteenuseid osutavad üldjuhul riiklikud asutused või raviettevõtted, kes arste tööle palkavad. Kuid paljudele arstidele ei meeldi, et arsti-patsiendi suhetes on ka kolmas osaline. Tihti nõuavad raviasutused arstidelt, et nad lühema aja jooksul rohkem patsiente vastu võtaksid. „Mul tuleb patsient läbi vaadata 7–10 minuti jooksul,” ütleb üldarst dr Sheila Perkins Suurbritanniast. „Suur osa sellest ajast kulub arvutisse info sisestamiseks. Patsiendiga suhte rajamiseks napib aega. Küll see võib olla masendav!”
Arstipraksise muutuvas maailmas on patsiendid rohkem sõnaõigust saanud. Oli aeg, mil arsti korraldused ei kuulunud vaidlustamisele. Kuid tänapäeval on paljude maade arstid kohustatud patsienti informeerima ravivõimalustest ning loodetavatest tulemustest, nõnda et patsient saaks anda teadva nõusoleku raviks. Arsti-patsiendi suhte rõhuasetus on muutunud. Mõningate meelest on arsti staatus taandatud tehniku tasemele.
Meie kiiresti muutuvas ühiskonnas on väga suur osa arste naised. Naisarstid on tihtilugu soositumad, sest üldiselt peetakse neid paremateks kuulajateks, mistõttu tundub, et nende mõjul tuleb sellesse ametisse rohkem kaastunnet.
Enamik inimesi hindab arsti, kes mõistab patsiendi tundeid ja pingeid. Kuid oleks arukas mõelda ka sellele, kui palju on neid patsiente, kes arsti tundeid ja pingeid mõistavad. Seda tehes võivad arsti-patsiendi suhted kindlasti paraneda. Loodame, et selles on abiks järgmine artikkel.
[Pilt lk 3]
Maimonides
[Allikaviide]
Vennad Brownid
[Pildid lk 4]
Varem tegid arstid sageli koduvisiite