Mille poolest on eukalüpt kasulik?

„ÄRGAKE!” AUSTRAALIA-KORRESPONDENDILT

MÕNED neist on üle 90 meetri kõrgused hiiglased, kuuludes maailma kõrgeimate puude hulka, teised kõrbetes kasvavad liigid on seevastu madalad ja kõverikud ning hoiavad maadligi. Neil on imepäraselt loodud lehed ja kaunid õied. Ühel või teisel viisil oled tõenäoliselt sinagi mõnest selle puu osast kasu saanud.

Austraalias kutsutakse mõningaid nende puude liike kummipuudeks. Ent kummi on vees lahustuv polüsahhariididest koosnev aine, mida ei erita õigupoolest ükski eukalüpt. Niisiis on kummipuu vale nimetus. Tegelikult kuuluvad eukalüptid perekonda Eucalyptus, mis koosneb rohkem kui 600-st Austraalia pärismaisest liigist.

Eukalüpte võib leida nii Austraalia Põhjaterritooriumi troopilises kuumuses kui ka sisemaa põuastelt tasandikelt. Nad kasvavad jõudsalt ka Lõuna-Tasmaania antarktilistes tuultes ja rannikuäärsetel udustel mäeahelikel. Eukalüptid on Austraalias nii levinud, et üks 19. sajandi maadeuurija ja zooloog kurtis: „Ükskõik kuhu sa ka ei vaataks, igal pool on kummipuud: mitmete miilide ulatuses pole taimestikus näha mingisugust muutust.”

Alates Euroopa kolonistide sissevoolust 19. sajandil on aga eukalüpte Austraalias tunduvalt vähemaks jäänud. Kuna neid puid peeti progressi takistuseks, kisti neid koos juurtega üles umbes 300 000 ruutkilomeetri ulatuses. Õnneks ei suhtunud aga mitte kõik inimesed nendesse väärtuslikesse puudesse nii vaenulikult. Tänu sellele hakkas eukalüpti perekond 19. sajandil maailma vallutama.

Keiser ja doktor

1880ndatel aastatel vajas Abessiinia (praegune Etioopia) keiser Menelik II oma uude põuasesse pealinna Addis Abebasse puid, mis annaksid varju ja millest saaks ühtlasi ka põletuspuid. Ükski Aafrika pärismaine puu sellele tühjale maale ei sobinud. Seepärast otsisid keisri teenistuses olevad eksperdid seda puud mujalt, kus päike kõrvetab vähemalt sama tugevalt kui nende omal maal. „Addis Abeba” tähendab ’uus lill’ ning see nimi võidi anda linnale austusest eukalüpti kui tähtsa sisseveoartikli vastu, mis hakkas Etioopia majanduses olulist rolli mängima.

Teine mees, kes aitas kaasa eukalüpti levikule, oli dr. Edmundo Navarro de Andrade. Otsustanud taastada Brasiilia kiiresti väiksemaks jäävaid metsi, hakkas ta 1910. aastal Austraaliast eukalüpte Brasiiliasse sisse vedama. Tänu temale istutati sinna 38 miljonit eukalüpti. Praegu kasvab Brasiilias üle kahe miljardi eukalüpti.

Seega on Brasiilias  lisaks pärismaisele vihmametsale ka suurim eukalüptide populatsioon väljaspool Austraaliat. Selle puuliigi Brasiiliasse toomine osutus riigi majandusele niivõrd kasulikuks, et dr. Navarrot autasustati tema väljapaistva teene eest medaliga.

Elupuu

Mõned madalakasvulised eukalüptiliigid tõmbavad kuivast ja pragulisest maast nii palju vett kui võimalik ning säilitavad seda suurtes kogustes oma juurtes. Austraalia aborigeenid ja varajased maadeuurijad jäid kuival sisemaal ellu tänu sellele, et neist maa-alustest veepudelitest vett ammutasid. Nad kaevasid osa pindmistest juurtest üles ning murdsid need lühikesteks tükkideks. Kui ühest otsast õhku sisse puhuti, tuli teisest otsast välja helepruuni mahla. Kuigi eukalüpti mahl pole küll kõige maitsvam jook, võib ligi kümne-meetrisest juurelõigust saada poolteist liitrit elupäästvat vedelikku.

Teised eukalüptiliigid kasvavad soisematel aladel, imedes märjast pinnasest rohkelt vett. Seda omadust kasutasid ära itaallased, kes istutasid soolembelisi eukalüpte sääskedest kubisevatesse Ponziane saarte märgaladele, mida taheti kuivendada. Praegu on see piirkond väärtuslik põllumaa.

Enam kui 50 riiki Aafrikas, Aasias, Ameerikas ja Euroopas kasutavad eukalüpti tema kaubandusliku ja esteetilise väärtuse pärast. Mööblivalmistajad hindavad selle puitu sügavpunase või merevaigukollase värvuse pärast. Üks asjatundja ütleb: „Eukalüpti puit on üks raskemaid, tugevamaid ning kõige vastupidavam. See perekond on tänu puidu kvaliteedile ning puu kiirele kasvule ... kõige hinnalisem lehtpuidu allikas maailmas.”

Veekindlaid eukalüptiliike kasutatakse laevade, kaide, telefonipostide, tarade ja sillutiste ehitamiseks. Lisaks sellele annavad meelõhnalise eukalüpti ja raudeukalüpti kaunid õied magusat nektarit, millest mesilased  teevad eriliselt maitsvat mett. Viimastel aastatel on Austraaliast eksporditud 4,5 miljonit tonni eukalüptilaaste, mis on igal aastal toonud sisse 250 miljonit USA dollarit.

Kinoo, õli ja tanniin

Eukalüpti koorest ja puidust immitseb veripunast kummitaolist ainet, mida kutsutakse kinooks. Mõningate eukalüptiliikide kinood kasutatakse selleks, et kaitsta puitu puuoherdlaste eest. Kinoost valmistatakse ka ravimit, mis aitab verevoolu peatada. Teiste eukalüptide koor eritab tanniini, millega pargitakse nahka ja värvitakse riiet.

Imeliselt loodud eukalüptilehed sisaldavad väärtuslikku õli. Lehed ripuvad okstel nagu lõdva käe otsas rippuvad jõuetud sõrmed, lehetipp allapoole. Tänu sellele moodustab lehestik justkui suure lehtri. Veepiisad jäävad lehe pinnale ning kukuvad lehe nahkjast tipust maha, ning tänu sellele on juurtel võimalik vajalikku niiskust saada.

Eukalüptiõli, millel on tugev ja ergutav aroom, saadakse lehtedest veeauruga destilleerimise teel. Seda kasutatakse laialdaselt parfüümides, seepides, arstimites, kondiitritoodetes ja puhastusainetes. Looduses aurab õli lehtedest välja ning täidab õhu tillukeste piisakestega, milles valguskiired murduvad, ning see annab eukalüptimetsale iseloomuliku sinaka varjundi. Selle fenomeni järgi saidki endale nime Sinimäed, mis on Sydney linna läänepiiriks.

Koduks toidu suhtes valivatele loomadele

Kõige kuulsam eukalüptimetsade elanik on armas karvakera koaala. Selle nõudliku toiduvalikuga rohusööja looma toidusedelisse kuuluvad umbes 12 eukalüptiliigi lehtede tipud. Enamikule loomadele mõjuks selline toit surmavalt, kuid mitte koaalale. Miks talle mitte?

Kuna koaalal on eriline seedekulgla, kuhu kuulub ühe kuni kahe meetri pikkune ussripik. Võrdluseks võib öelda, et inimese ussripik on vaid 8–15 sentimeetri pikkune. Koaala ainulaadne ussripik võimaldab tal saada sellisest toidust kätte kõik vajalikud valgud, süsivesikud ja rasvad.

Vähemtuntud Austraalia loom, kes sarnaselt koaalaga eukalüptilehtedest toitub, on hiidlendkuskus. See karvane kukkurloom on umbes kodukassi suurune. Tal on ligi poole meetri pikkune karvane saba ning tema ees- ja tagajäsemete vahel on nahavolt. Tänu nendele nahkadele võib kuskus sooritada oksalt oksale 100-meetriseid lende, teha õhus 90-kraadiseid pöördeid ning siis tugevalt järgmisest oksast kinni haarata.

Metsapõlengud ja metsa taastumine

Kuigi metsapõlengud on eukalüptimetsadele ohuks, on need puud loodud nii, et nad suudavad põlengud üle elada. Kuidas nii?

Eukalüpti tüve ja okste koore all asuvad uinupungad. Kui tuli põletab ära puu koore ja lehed, hakkavad need pungad kasvama. Nii kattuvad mustunud puutüved värskete roheliste lehtedega. Tänu sellele jääb puu ellu. Peale selle annavad põlengud pinnases olevatele seemnetele võimaluse idanema hakata ning alguse saab uus puupõlvkond.

Puu, mida tuleks hinnata

Kas sa oled kasutanud kurgurohtu, mis on valmistatud eukalüptist, või maitsnud eukalüptimeekommi? Kas sa oled sõitnud eukalüpti puidust valmistatud laevaga, elanud sellest puidust tehtud majas või saanud seda puud põletades sooja? Üsna tõenäoliselt oled sa sellest puust mingisugust kasu saanud. Niisiis, kui sa järgmine kord karvase koaala pilti vaatad, tuleta meelde seda imelist puud, mis sellele loomale koduks on.

Eukalüpt on tõepoolest visa puu, mida kasutatakse mitmel otstarbel.

[Pilt lk 16, 17]

 Eukalüptid kuuluvad maailma kõrgeimate puude hulka

[Pilt lk 17]

Mesilased teevad eukalüpti nektarist oivalist mett

[Pilt lk 18]

„Eukalüpti puit on üks raskemaid, kõvemaid ja kõige vastupidavam”

[Pildid lk 18]

Koaalad (vasakul) ja hiidlendkuskused (paremal) söövad eukalüpti lehti

[Allikaviide]

© Alan Root/Okapia/PR

[Pildi allikaviide lk 16]

Geoff Law/The Wilderness Society

[Pildi allikaviide lk 17]

Loa andnud: Mount Annan Botanic Gardens