Kuld, mis liigutas mägesid

„Ärgake!” Hispaania-korrespondendilt

„Mäest on moodustunud otsekui paljude tornidega savikatedraal. Selles on süüdi kuld ja Rooma. Aeg ja ilu on neile andestanud.” (Pedro García Trapiello)

HISPAANIA loodeosas asub kummaline kaljumoodustis, mis on uurendatud kuldsest liivakivist. Haljas kastanipuuvaip loob mulje, otsekui oleks selle sakilised kaljud ja kõrged tornid loodusjõudude kätetöö. Vaid juhuslik tunnelisse viiv avaus paljastab iidse saladuse. Selles paigas, mida nüüd kutsutakse Las Médulas, paiknes kord Rooma impeeriumi suurim kullakaevandus.

Kullal on alati olnud võlujõud, mis on tõuganud inimesi selle omamise nimel viimast välja panema. Piibli Iiobi raamat kirjeldab, kuidas aastatuhandete eest kulla, hõbeda ja kalliskivide leidmiseks kaevandusi loodi, mägesid ümber pöörati ja kaljudesse käike lõhuti (Iiob 28:1–10).

Sajandeid hiljem, kui Rooma impeerium maailma valitses, oli kuld ikka kõrges hinnas. Keiser Augustus soovis stabiilset majandust ning hõbemünt denaar ja kuldmünt aureus sobisid hästi selleks, et Rooma kaubandus saaks jalad alla. Piisava hulga müntide vermimiseks vajas keiser muidugi kulda ja hõbedat. Seetõttu said Rooma leegionäridest kohe pärast võidukat vallutusretke kullakaevurid.

Kui Rooma sõjaväed veidi enne meie ajaarvamise algust Loode-Hispaania vallutasid, avastasid nad uusi kullavarusid. Kahjuks oli see väärismetall maetud mägede uhtesetetesse ning seda polnud sugugi kerge kätte saada. Kaks ja pool sajandit rasket tööd ja vaeva kulus selle peidetud varanduse väljakaevamiseks.

Roomlasi see aga ei kohutanud. Tänu odavale tööjõule ja tolle ajastu kaevandustehnikale (küll üpris kontimurdvale) oli see ettevõtmine teostatav. Nad kavatsesid kulla kättesaamiseks seda mäe pinnasest järk-järgult välja uhta. Eesmärgi saavutamiseks uuristati üle 50 kanali, ehitati kõrgele mägedesse mitu suurt reservuaari ja kaevati sadu kilomeetreid tunneleid.

Kui tunnelivõrk mingis mäe osas valmis sai, ujutasid insenerid tunnelid veesurvega üle. Veevoogudega väljutati kümneid tonne pinnast. Kullaliiv ja kivid uhuti mägedest välja ning kuld eraldati künas uhtmise ja sõelumise teel. Seejärel korrati kogu protsessi mäestiku teises osas.

Kas sellel oli ka tulemusi? Roomlased kaevandasid oma kannatlikkusega Las Médulasest  umbes 800 tonni kulda. Selle kättesaamiseks pidid tuhanded töölised sõnasõnaliselt liigutama mägesid – rohkem kui 240 miljonit kuupmeetrit pinnast. Iga kümne tonni kaevandatud pinnase kohta said nad 30 grammi kulda.

Tänapäeval on erosiooni lihvitud ja kastanipuudega kaetud mägedest järel vaid tunnelid ja sakilised kaljurünkad. Paradoksaalne, et need kastanipuud, mille tõid Hispaaniasse sisse roomlased, on osutunud kullast palju vastupidavamateks.

[Pilt lk 22]

Kuldmünt (aureus) keiser Augustuse peaga

[Pilt lk 23]

Las Médulas, Rooma impeeriumi suurim kullakaevanduspiirkond

[Pilt lk 23]

Osa muistsest tunnelivõrgust

[Pildi allikaviide lk 23]

Kõik mündid: Musée de Normandie, Caen, France