Kui hea inimesega juhtub midagi halba, tundub see ebaõiglane. See võib panna mõtlema, kas üldse tasub püüda olla parem inimene.

Mõned inimesed usuvad ümbersündi. Nad arvavad, et kannatused on karistus eelmises elus tehtud halbade tegude eest ja seepärast võivad need tabada ka inimesi, kes pole praeguses elus midagi kurja teinud. See tekitab aga küsimusi.

• Mis mõtet oleks karistada kedagi tegude eest, mida ta isegi ei mäleta?

• Mis kasu oleks tervislikust eluviisist ja turvalisest liiklemisest, kui meie käekäik sõltuks eelmisest elust?

  VAATA LISA

  Vaata saidil jw.org videot „Miks Jumal lubab kannatusi?”.

Jumal ei karista kedagi õnnetustega.

Paljud õnnetused juhtuvad lihtsalt sellepärast, et ollakse valel ajal vales kohas.

„Kiire ei võida alati jooksu ega vägev lahingut, ... targal pole alati leiba, arukal rikkust ega taiplikul edu, sest aeg ja juhus tabab neid kõiki.” (KOGUJA 9:11, allmärkus.)

Inimesed on ekslikud.

Piibel näitab, et kõik inimesed, nii head kui halvad, on olemuselt ekslikud ehk patused. Sõna „patt” ei tähista piiblis mitte ainult halba tegu, vaid ka ebatäiuslikku inimloomust.

„Ma olen ju patusüüga sündinud, olnud patune hetkest, kui ema mind kandma hakkas.” (LAUL 51:5.)

Patt on toonud palju kannatusi.

Patt on rikkunud inimese suhted oma looja ja loodusega. Selle tagajärjel kannatavad nii üksikisikud kui ka inimkond tervikuna.

„Kuigi ma tahan teha seda, mis on õige, on mul kalduvus teha halba.” (ROOMLASTELE 7:21.)

„Kogu loodu aina ägab ja on valudes praeguseni.” (ROOMLASTELE 8:22.)